Esmaspäev, 31. märts 2014

Koolis käis omapärane "Tilinatoorium"

Teisipäevast neljapäevani oli koolis algklassidele vaatamiseks näitus "Tilinatoorium",

Pühapäev, 30. märts 2014

Mahetoiduteemaline viktoriin tõi võidu meie kooli

Kolme päeva jooksul, 13. - 16. märts, toimus Eestis, Lätis ja Krimmis veebipõhine viktoriin "Mahetoit". Viktoriinis osales kokku 1846 õpilast, ning neljanda klassi arvestuses said kõik kolm esikohta meie kooli õpilased.

Viktoriin toimus OrcanicLingua projekti(mahepõllunduse demostreerimine) raames ning õpilased pidid viktoriini käigus ka OrcanicEdunet'i kasutama. Kuna osa küsimustest oli koostatud erinevates keeltes, tuli kasutada mõnda tõlkeprogrammi nagu näiteks Google Translate ning küsimused emakeelde tõlkida. Suurima punktisumma - 45 punkti sai kokku üksteist neljanda klassi õpilast ning loosiga tõmmati võitjateks just Tallinna Lilleküla Gümnaasium 4.c tüdrukud, keda autasustati diplomi ja väikese rahalise preemiaga.

Oma vanuseastmes esimese koha võitnud Kirke pidi tõdema, et enne viktoriini polnud ta tegelikult mahetoiduga üldse tutvunud ega midagi selle kohta uurinud. Edu võtmeks oli tema arvates see, et võistlusel sai abiks ka natukene internetti kasutada.

Viktoriini aitasid koostada Eesti, Läti ja Krimmi õpetajad ning ka 4.c klassi klassijuhataja valiti parimaks õpilasi juhendanud õpetajaks. Seitset parimat õpetajat on kutsutud kolmeks päevaks Lätti.

Klassijuhataja enda sõnul oli viktoriinis teemaks see kuidas mahedalt taimi ja loomi kasvatada. Osaleda otsustati selle pärast, et see toimus Miksikese keskkonnas millega on nad tuttavad tänu onkontide (online kontrolltööd) lahendamisele. Lehel märkasid nad toredat rahvusvahelist viktoriini mille koostajad pakkusid ka meie koolile võimalust osaleda. Varem nad mahetoidu teemat klassis käsitlenud ei olnud ja mindi lihtsalt arvutiklassi. Seal tutvuti 2 tundi viktoriiniga ja vaadati viiteid kust teema kohta rohkem teavet saada. Vähekene abi said lapsed ka õpetajalt kes neid juhendas kui nad hätta jäid. Võidu saamine tuli aga üllatusena.

Samuti liitus kool ka veel Kumo projektiga mis on rahvusvaheline ja kujutab endast töölehtede koostamist. Tänu nendele saavad teistes riikides õppivad eesti lapsed õppida oma emakeelt.

Õnnitleme viktoriini võitjaid ning tublit klassijuhatat!

Pühapäev, 16. märts 2014

Lillekülas lõpetati eelviimane veerand

Erinevad vanuseastmed lõpetasid seda veerandit erinevalt - algklassid ja põhikool aktusega, lõpuklassid uurimistöö kaitsmistega. 

Kella kaheksast üheteistkümneni toimusid veerandilõpu aktused, kus nagu kombeks saanud, parimatele tunnistusi jagati ning muusikaliselt esineti. Algklassidele jagasid tunnistusi direktor ning algklasside õppelajuhata Tiina Stamm, põhikoolile samuti direktor ning õppelajuhataja Anu Luure. Muidugi olid nelja-viieliste õpilaste rivid pikad ning peale klassijuhatajatundi said kõik koju veerandilõppu tähistama minna.

Küsisime ka mõnelt õpetajalt, kuidas möödunud veerand neile mõjus ning kuidas plaanitakse vaheaega nautida. 

Kas ja kuidas avaldab teile mõju kevadväsimus?
Helve Pääro: Pigem avaldab mõju päike, mille inimene ma ei ole.
Natalia Zereen: Mulle ei avaldagi mõju, ei ole veel väsimust.
Edward Kess: Ma ei ole üldse kevadiselt väsinud.

Milline oli selle veerandi kõige väsitavam periood?
Helve Pääro: Ilmselt see kui tuli retsenseerida uurimistöid ja hinnata ka oma laste töid
Natalia Zereen: Kõige raskem oli jaanuari lõpp, siis kui tulid korraga nii uurimistööde teemad, õpilased kui ka nende tööde lugemine. Ehk siis tuli läbi lugeda ja esitada ka töö kohta küsimusi.
Edward Kess: Aga ma ei olegi veerandist väsinud. Ma vastaksin, et igas ajas on mõni pingelisem ja vähem pingelisem periood. (mõtleb pikalt) Pingelisem minu enda jaoks oli see, et ma pidin esinema Londonis konverentsil ja kolm nädalat enne seda konverentsi praktiliselt iga päev ma mõtlesin mida ja kuidas öelda. Võib-olla on see ainus pinge, mis mul on selle veerandi jooksul olnud, aga see pole mitte tööga vaid hoopis ühe teise olulise esinemisega seotud. See on võib-olla olnud kogu aeg peas, et nii, mis ma nüüd teen?

Mida kavatsete vaheajal puhkamiseks ette võtta?
Helve Pääro: Kuna mul on reedel sünnipäev, siis ohjeldamatult ja iga päev võtan vastu ilmselt külalisi.
Natalia Zereen: Midagi head lugeda, looduses käia, kuulata linnulaulu ja nautida päikest.
Edward Kess: Mul on 64 proovieksamit. 64 töötundi. 

Lõpuklassil möödus veerandi viimane päev aga palju pingelisemalt. Nimelt kaitsesid abiturendid pika töö tulemusena lõpetatud uurimistöid. Seoses sellega oli koolis näha pidulikult riietatud kaheteistkümendikke, kes närviliselt kordasid ning pingeid maandada üritasid. Õnneks saadi uurimistööd edukalt kaitstud ning saadi samuti pingevabalt vahaega nautima hakkata.

Ilusat vaheaega ning edukat viimast veerandit tervele Lilleküla perele!

Kolmapäev, 12. märts 2014

Leiti üles kaotatud asjad

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis on tavaks saanud lasteetenduste kooli toomine, nii ka sellel esmaspäeval, kui algklassiõpilastele näitlesid andekad Eesti Lasteteatri näitlejad.

Etenduse pealkirjaks oli "Kuhu asjad kaovad?" ning lugu jutustasid üks hulkuv koer, üks kodukoer ning temaga samas majas elav kass. Hulkuv koer oli leidnud aardekaardi ning tahtis aaret otsima minna, kuid teele jäid erinevad takistused-kodukoeral oli kadunud nii rihm, shampoon, kui ka kühvel. Asju asus otsima ka kass ning üheskoos jõuti lõpuks ka aardeni.

Kuna aardeks oli raha ja see ühelegi loomale huvi ei pakkunud, otsustasid nad, et ei kurvasta, vaid võtavad seda kui toredat teekonda, mida koos lõbus läbida oli. Lõppude lõpuks ei ole ju oluline sihtpunkt, vaid tee ise.

Terves etenduses kajastusid algklassiõpilastele olulised väikesed vihjed ohutust ning õigest käitumisest-autoteel ei mängita palli; tuleb süüa juurvilju; koeral peab aiast lahkudes rihm kaelas olema ning kui tore on teistele head teha.


Avatud uste päev aitas õpilastel keerulisi otsuseid langetada

Esmaspäeval, 10. märtsil oli koolimajas märgata ringi liikumas võõraid nägusid. Kohale olid tulnud noored erinevatest koolidest, et tutvuda lahtiste uste päeva raames Lilleküla Gümaasiumiga.

Päev algas kell 13:30 kogunemisega aulas, kus õppelajuhata Anu Luure rääkis kohalviibijatele muutustest, mis neid gümnaasiumisse astudes ees ootavad.

VivianneT

Peale lühikest loengut jagati kõigile üks komm, mille alusel nad kokku kahte suuremasse rühma jagati. Seejärel sai kumbki rühm endale mõned iPadid, et QR readeri abil koolimaja seintel olevate QR koodide abil mööda koolimaja edasi liikuda.

Ringkäigu jooksul käidi keemia klassis, kus kolm kümnenda klassi õpilast õpetaja Aigro juhendamisel mõned katsed tegid. Peale keemiaklassi mindi aeroobikasaali, kus tutvustati riigikaitse valikainet. Raamatukogus ootas mõlemat rühma ees ülesanne - 5 minuti jooksul vastata mõnele lihtsalt küsimusele. Seejärel külastati kooli õppekööki, kus 10 minuti jooksul tuli valmistada võileivakompositsioon teemal ''Kuidas õpetajat päeva lõpus naeratama panna''. Samuti tutvusid õpilased arvutiklassiga, kus nende ülesandeks oli vastata mõnele kooliga seotud küsimusele.

VivianneT

Kui ring koolimajale peale oli tehtud, suunduti tagasi aulasse, kus vaadati lõpetuseks 12A klassi tehtud videosid ning valiti välja parima teostusega video.

Uurisime ka tulevastelt põhikoolilõpetajatelt kas sellistest üritustest on kasu ning kui suur roll sellel koolivaliku langetamisel on.
1.Kuidas said antud ürituse kohta infot?
2.Kas selline infopäev on kooli valimise protsessi juures oluline?
3.Kas said teada midagi uut, mida varem selle kooli kohta ei teadnud või mis teeb selle kooli sinu silmis eriliseks?
4.Kui valid kooliks Lilleküla Gümnaasiumi, siis mis on see õppesuund, mille sa neist kolmest valiksid? Lühike põhjendus.
5.Missuguste tunnete/mõtetega lahkusid täna koolimajast?

Kadri:
1. Ma sain infot emaili teel, peale seda, kui ma olin registreerinud katsetele.
2. Jah, kindlasti on, ma sain väga palju asju selgemaks, näiteks kuidas gümnaasium toimib ja arvan, et otsus on langetatud, kui ma sisse saan.
3.Ma sain teada rohkem selle suuna kohta, mis mind huvitas. Millised valikained on koolis, mind huvitaks soome keel.
4. Loodusteaduste ja rekreatsioonikorralduse õppesuund, sest seal on rohkem sporti ja mulle meeldivad loodusained.
5. Väga heade tunnetega lahkusin, väga meeldiv seltskond oli ja kool oli ka ilus.
Liis: 
1.Meilil teel
2.Jah, sest nii saab kooli kohta rohkem teada, see aitab otsust langetada
3.Üllatuseks oli, et koolis on palju tehnikat mida saab kasutada, nt apple ipadid, eriliseks teeb kooli üllatavalt sõbralikuna tunduv keskkond
4.Humanitaar-meedia. mulle meeldib kirjutada ja üldse olen rohkem loovainete armastaja.
5.Lahkusin heade ja positiivsete mõtetega, tundub väga sõbralik kool  


Rohkem pilte leiab siit.

Laupäev, 8. märts 2014

Vene keele nädala oodatuim sündmus

Kuuendal märtsil, neljapäeval, toimus aulas vene keele nädala raames oodatud vene laulude esitamine, mis oli pühendatud naistele. Teise tunni ajal esitasid laule 6.-9. klassi õpilased, kes astusid üles erinevate ideedega - näiteks olid taustaks valitud multikas või pildid ning esitati ka Ott Leplandi eurovisioonilaulu venekeelset versiooni. Hindamine toimus kahes osas: žüriihääletus ning publikuhääletus. Žüriisse kuulusid õpetajad ning publik sai hääletada klasside kaupa. Põhikooli keelepäeval jaotusid võitjad järgmiselt:
Publikuhääletus:
1. koht - 8B
2. koht - 9B
3. koht - 7C

Neljanda tunni ajal toimus gümnaasiumiõpilaste vaheline võistlus. Kõik esitusid paistsid omamoodi silma ning tõmbasid publiku kaasa elama ning lõpetasid suure aplausiga. Võistluse lõpetas taaskord omamoodi videoesitusega 12A, kes parodeerisid Tujurikkuja kuulsat šketsi Savisaarest vene keeles. Gümnaasiumi võitjad olid:
Publikuhääletus:
1. koht - 12A
2.koht - 12B
3.-4. koht - 10R ja 11R
Žüriihääletus:
1. koht - 12A
2. koht - 11R
3. koht - 10H

Nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilased olid toimunud lauluvõistluse korraldusega üldjuhul rahul, kuid ühe küsitletava arust üritus venis ning teise arvates jäi hindamissüsteem segaseks. Teiste esitustega jäid kõik rahule aga nii mõnigi leidis lõpus, et enda oma oli teistega võrreldes aga nõrgaks jäänud. Ei puudunud neidki kes viimse lõpuni täiesti kindlad olid, et nemad on võiduväärilised. Favoriidiks olid kummagi vanuseastme seas just need, kes lõpuks võitjatena välja tulidki.

Kõiki esitusi saab järgi vaadata siit.

Teisipäev, 4. märts 2014

Vaadati Siberi habemeajajat

Vene keele nädala raames toimus aulas esmaspäeval ja teisipäeval ühine filmivaatamine, mida viis läbi vene keele õpetaja J.Mihhailova. 

Igaaastane vene keele nädal toimub sel aastal 3.märtsist kuni 7.märtsini. Esmaspäeval vaatasid filmi „1814“ 8.-9. klassi õpilased ning teisipäeval filmi "Siberi habemeajaja" 10.-11. klass. 

Film "1814" esilinastus 2007 aastal ning on eelkõige noortefilm Aleksander Puškini noorusaastatest. Film räägib 15-aastase Puškini ja tema sõprade esimesest armastusest, esimesest duellist, esimesest joomingust, esimesest surmast, esimestest luuletustest. Aadlikoolis kus poisid õpivad tegutseb aga sarimõrtsukas ning kui poisid juhuslikult mõrvarist teada saavad, satuvad nad ise surmaohtu. 

"Siberi habemeajaja" on 1998 aasta film, mis oli välja tulles suurima kasumi teeninud Venemaa linateos. Film rääkis ameerika neiust Janest, kes Venemaale uut masinat "Siberi hebemeajajat" appi müüma läheb ning seal vene armeeohvitseri Tolstoysse armub. Jane hülgab oma karjääri, et mehega olla, kuid temasse on armunud ka Tolstoy rivaal ohvitser Radlov. Kui Tolstoy Jane ja Radlovi armusuhtest kuuleb ründab ta Randlovi ning mees arreteerib Tolstoy saates ta 7 aastaks Siberisse sunnitööle ning 5 aastaks isolatsiooni.

Kuna filmide vaatamiseks oli aega vaid umbes tunnike, jäid filmid aga lõpuni vaatamata.

Nii esmaspäevasel kui ka teisipäevasel filmivaatamisel oli vastukaja küll positiivne kuid samas olid põhikooliõpilased väga varmad juba lahkuma kui film tegelikult ise veel läbigi ei olnud. Gümnasistid seevastu läksid lausa endast välja kui saadi teada, et selleks korraks nende jaoks film läbi on ja tuleb tundi tagasi minna. Vene keele õpetaja Sirje Reilson rääkis, et vene keele päeva traditsioon on kestnud juba kaheksa aastat ja samuti pole ka filmivaatamine esmaskordne. Üks asi, mis alati olnud on, on laulukonkurss kuid vahepealsetel aastatel on olnud nii mininäidendeid kui ka sõna- ja luulekonkursse. Film ise valiti välja kolleegi Tatjana Tšernõši filmikogust ja osutus väljavalituks sellepärast, et harida õpilasi kuulsa vene poeedi Aleksandr Puškini varasest kujunemisteest