Kolmapäev, 29. jaanuar 2014

Eesti Sukeldujate Klubi Lillekülas

Foto: Kennet Starkopf

Loodusteaduste ainenädala raames käis teisipäeval (28. jaanuaril) meie koolis Eesti Sukeldujate Klubi.

Eesti Sukeldujate Klubi sukeldumisinstruktorid rääkisid neljandate ja viiendate klasside õpilastega Eesti veealusest maailmast ning erinevates maailmameredes sukeldumisest. Lastele tutvustati sukeldumist ning näidati ka paari videot sukeldumise kohta. Peamisteks teemadeks olid: erinevad mereloomad, sukeldumine Eestis- ja maailmameredes, veereostus.

Foto: Kennet Starkopf

Uurimistöö teemade valikud tehtud

Esmaspäeval(27.jaanuar) kell 21:00 valisid 11.klassi õpilased ära teemad, mille alusel koostada uurimistöö.
Uurimistöö edukas sooritamine on eeldus gümnaasiumi lõpetamiseks st kohustuslik kõigile õpilastele. Uurimistöö teemad olid ette antud õpetajate poolt ning nende hulgast pidi õpilane valima endale sobiva teema. Teemadega said õpilased tutvuda põhjalikult enne valiku tegemist. Soovitatav oli kirjutada üles teemadest valim ning otsida kas soovitud teemade kohta on piisavalt materjali ning kirjandust. Teemade valimine toimus arvutipõhiselt, ning kui üks õpilane oli valinud teema siis seda enam teine õpilane valida ei saanud. 11h klassis läbi viidud küsitluse põhjal 12-st õpilasest 5 jäid oma teemaga rahule saades algselt plaanitud valiku, 4 õpilast said teema koostatud top 5'st ning 3 õpilast pidid viimasel hetkel uued otsused tegema sest plaanitud teemad olid võetud.
Hiljemalt 31. jaanuariks peab olema valitud uurimistöö teema ning teema kooskõlastatud juhendajaga. Esimene kollokvium toimub 10.-14. veebruar, kus õpilane esitab kaasõpilastele ja komisjonile uurimistöö kava.



Laupäev, 25. jaanuar 2014

Gümnaasiumi õpilased said tunnistused

Foto: Kristin Aru

Reedel (24. jaanuaril) said paremad gümnaasiumiõpilased aulas tunnistused.

Tunnistuste jagamisel mängis kooli bänd. Gümnaasiumi paremad õpilased kutsuti aula ette ning aplausi saatel said nad tunnistused. Õpilasi kätles koolidirektor Jaan Paas, kes pidas peale tunnistuste jagamist kõne.

Koolibänd [KristinA]

Reede, 24. jaanuar 2014

Politsei õpetas lapsi

Foto: Kerli Piibe

Esmaspäeval (22. jaanuaril) käis Politsei- ja Piirivalveamet rääkimas meie kooli kaheksandate klassidega. 

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna politseijaoskonna noorsoopolitseinikud külastasid meie kooli, et selgitada kaheksandate klasside õpilastele, miks peaks erinevatest mõnuainetest hoiduma ning, milliseid karistusi võib nende omamise või tarvitamise eest saada. Peamisteks teemadeks olid: alkohol, tubakas, narkootikumid, koolikiusamine.





Kolmapäev, 22. jaanuar 2014

Riigieksami saab asendada rahvusvahelise keeleeksamiga

Sellest õppeaastast on abiturientidel võimalik sooritada inglise keele riigieksami asemel rahvusvaheliselt tunnustatud keele eksam.

Gümnaasiumi lõpueksami edukalt sooritamiseks on vajalik inglise keel tasemel miinimum B1.Kui on soov omandada kõrgharidus välismaal-riigis kus on inglise keelne keskkond, siis on rahvusvaheline eksam kohustuslik.Lisaks on inglise keel enamustes kohtades tänapäeval nõutav tingimus ning tuleb kasuks omada rahvusvaheliselt tunnustatud keele eksami tunnistust.
IELTS ja TOEFL mõõdavad keeletaset vahemikus B1-C2 ja eksami edukal läbimisel saadav tunnistus kehtib kaks aastat ning on sarnane gümnaasiumi  riigieksamiga.Seda eksamit on Eestis sooritanud 1020 inimesest 800.Keeletõendina aktsepteerivad antud tõendit vähesed välisülikoolid.Eksamistruktuur-osavus oskused(kuulamine,lugemine,kirjutamine,rääkimine).Eksam kestab 3 tundi ja 20 minutit ilma vaheaegadeta.Eksamis on erinevad ülesande tüübid-valikvastused jms.Antud eksamit on võimalik sooritada nii paberkandjal kui arvutipõhiselt.Suuline osa on üks ühele ja vestlust lindistatakse.Arvutipõhise eksami maksumus on ligikaudu 130 eurot ,paberkandjal 170 eurot lisanduvate postikulude tõttu.Lisainfo: www.ielts.org
Cambridge English Language Assessment testi edukas sooritamine annab C1-taseme sertifikaadi. Seda tunnistavad ülikoolid üle maailma.Edasiõppimiseks tuleb eksam sooritada vähemalt kuuele punktile üheksast.Eksami koosneb osadest-kirjutamine,lugemine,inglise keele kasutus,kuulamine,rääkimine.Eksami sooritamiseks on aega 4 tundi ning iga osa järgi on vaheaeg.Suuline osa kaks kahele ja vestlust ei lindistata.Nõutud pikem ettevalmistus.Kui eksamitulemus on C2 piirilähedane siis kõrgendatakse tulemust.Saadud sertifikaat kehtib kogu elu.Paberkandjal sooritava eksami hind on 160 eurot.Lisainfo: www.cambridgeenglish.org

Kuidas valmistuda eksamiks?
Teada struktuuri ja valmistuda eksamiks veebipõhistel kursustel.On saadaval ka varasemad eksamitööd(pretest)koos vastustega, mida on võimalik laenutada või osta. Internetis on saadaval ka tasuta materjale ja teste.
Testi ennast kodulehel tasuta testidega ja saa teada oma keele tase!

Huvi korral võta ühendust- https://www.tlu.ee/et/keelekeskus/Rahvusvahelised-keeleeksamid


Teisipäev, 21. jaanuar 2014

Abiturientidel otsused langetatud

Alates käesolevast aastast peab gümnaasiumi lõpetamiseks olema õpilasel sooritatud eesti keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksam.Peale selle ka gümnaasiumi koolieksam ja õpilasuurimus.Matemaatika riigieksami puhul peab õpilane valima kitsa või laia kursuse alusel koostatud eksami.Võõrkeeltest on valida kas vene või inglise keel.Õpilaste sõnul osutus populaarseimaks valik: eesti keel, inglise keel ja lai matemaatika.

Pühapäev, 19. jaanuar 2014

Ajalugu pani ajud ragisema

Jaanus jäi tehtud tööga rahule ja loodab, et pääseb edasi linnavooru [JanarK]

Neljapäeval (17. jaanuaril) toimus üleriigilise ajalooolümpiaadi koolivoor.  A-Rühma blogi tegi intervjuu meie kooli 11ndas klassis käiva Jaanus Martiniga , kes otsustas selleaastasel olümpiaadil osaleda.

1. Miks otsustasid minna just ajaloo olümpiaadile?

Ajalugu on mulle alati meeldinud ning mõtlesin, et oleks hea enda teadmised proovile panna.

2. Millise suure eelise annab sinu arvates ajaloo tundmine reaalses elus?

Ajalugu laiendab silmaringi ning aitab vältida vigu, mida erinevad inimesed ajaloos on teinud.

3. Kuidas valmistusid olümpiaadiks?

Et olümpiaadiks oleks kergem õppida, tegin kõigist loetud materjalidest kokkuvõtte, mida on hea sirvida ning mis jääb kiiresti pähe.

4. Kuidas läks ja kas on lootust pääseda edasi linnavooru?

Läks nii ja naa, sest küsiti Eesti ajalugu, mida olin kolmest antud teemast kõige vähem õppinud. Sellegipoolest olen tehtud tööga rahul ning loodan, et läheb õnneks ja pääsen edasi linnavooru.

Põhikooli õpilased said tunnistused kätte

Reedel (17. jaanuaril) said paremad põhikooliõpilased aulas kätte tunnistused.

Tunnistuste ja kiituskirjade jagamisel laulis koor ning mängiti erinevaid pille (flööt ja klaver-toim.). Parimad õpilased kutsuti aula ette ning neile anti käepigistuse saatel tunnistus/kiituskiri.






Reede, 17. jaanuar 2014

Aulas katsusid jõudu meie oma robotid

Teisipäeval(14.jaanuaril) toimus aulas 11.L klassil robootika kaitsmine.Õpilased tutvustasid ja esitlesid enda tehtud sumoroboteid.Väikesed probleemid mis tekkisid programmidega said kiiresti lahendatud.

Neljapäev, 16. jaanuar 2014

Kuidas tõmbasid aastale joone alla vahetusõpilased

Kaks meie kooli vahetusõpilast-Teele Rannu(Mehhiko-Juchitán) ja Annegret Ventsel(USA-Wisconsin) jagavad muljeid aastavahetusest ja jõulukommetest välismaal.

Teele veetis jõulud perega ookeani ääres.Tema kodulinnast Juchitanist on 4 tunni tee Huatulcosse, mis on populaarne turistilinn. 24.detsembril oli õhtusöögiks rannas kombekohane BBQ liha ja külmad salatid. Kohustuslik on jõuludele ka pinata-papist tehtud nukk, mis on seest täidetud maiustustega.Lapsed peavad maiustuste kättesaamiseks seda laulu saatel pesapallikurikaga lööma kuni pinata on katki ja kommid välja kukuvad.Kui Eestis peetakse jõule enamasti vaikselt pereringis, siis seal on hoopis teisiti-tants,möll ja suured peod mis kestavad hommikuni.Juchitanis kantakse sellistel pidudel rahvariideid.Teele räägib,et kuuma päikese käes ei tekkinud jõulutunnet, kuigi ei puudunud jõulukaunistused ja muusika.
"vanakesed"
Aastavahetust tähistatakse aga vaiksemalt, kutsutakse koju sõpru-tuttavaid ja veedetakse koos aega. Päeval pannakse maja ette istuma rakettidega  täidetud  riietest tehtud nukk "vanake ", mis südaööl süüdatakse ja millega jäetakse hüvasti kogu eelneva aasta halvaga.
Peale seda kallistatakse,soovitakse head uut aastat ja peetakse kõnesid.Lisaks on traditsiooniks süüa aastavahetusel 12 viinamarja-iga viinamarjaga saab soovida ühe soovi, mis siis järgneval aastal täituma peaks.
Foto:erakogu
Teele paremal
Annegret tõdeb, et tegelikult USA jõulud väga ei erinegi Eesti omast.Ainukeseks suureks erinevuseks on see,et enamus ameeriklased on usklikud.Võrreldes Eestiga on majad nii seest kui väljast suursuguselt ehitud.Jõuluhommikul ärgates avatakse kohe kingitused.Seejärel lähevad inimesed kirikusse ja peale seda süüakse õhtusööki kogu perega.Kombed on teistsugused, sealhulgas söögipalve lugemine.Jõulude ajal oli laual palju liha ja ameerika päraseid toite.Annegret üllatas oma pere ka ''Kräsupea'' koogiga, millest olid kõik vaimustuses.Talvel on Wisconsinis -32 kraadi külma ja väga palju lund, võib-olla isegi üks külmemaid osariike üldse Ameerikas, räägib Annegret.
Vana aasta õhtul käiakse baarides ja juuakse palju shampust.Aastavahetusel uhkem ilutulestik on kombeks ainult suurtemates osariikides.Tavaliselt vaadatakse telekast kuidas suuremates osariikides ilutulestikku lastakse ja kuidas Hollywoodi staarid kõnesid peavad.Alati kui aasta vahetub soovitakse kombekohaselt poistele esimesena head uut aastat.Annegretile jäi rahule külmade jõulude ja lumerohke aastavahetusega.Ei puudunud jõulutunne.
Foto:erakogu
Annegret vasakult kolmas

Kolmapäev, 15. jaanuar 2014

Siin me oleme



Kohtumine Madis Jürgeniga

Kolmapäeval (15.jaanuaril) käis koolis ajakirjanik Eesti Ekspressist-Madis Jürgen, kelle eesmärgiks oli tutvustada gümnasistidele ajakirjanduslikke eksperimente.Ta rääkis lähemalt enda läbitud osaluseksperimentidest ning kuidas ta nendeni jõudis.


Madis Jürgen, kes on tuntud oma osaluseksperimentide poolest tõdes, et tema töös on lisaks plussidele ka miinuseid. Töö plussiks ja miinuseks osutus sama asi- avalik töö. Avalikkusega kaasneb kritiseerimine ja eraelust huvitumine.Positiivse küljena on sinu ideed kõigile näha ja kuulda ning sellega saab ka midagi paremaks muuta.
Ajakirjanik leiab, et parim aeg töötamiseks on hommikul 5-6 ajal,sest päeval tähelepanu hajub.Just päevasel ajal on hea aeg informatsiooni koguda.Ning parim aeg on töötamiseks on rahulik nädalavahetus. Ametiga on rahul just seetõttu, et kohtub erinevate ja paljude huvitavate inimestega.Kui Jürgen märkas, et ajakirjanduse roll on muutunud koha kätte näitajaks, nüpeldajaks,otsustas ta õppida parkide ja aedade kujundust.Kuid hiljem pöördus siiski tagasi ajakirjandusse.
Foto: Kerli Piibe


Te olete Eesti Ekspressis töödanud aastast 1996 ajakirjanikuna-kuidas see aeg teile tundub ning millised on olnud eredamad hetked või naljakamad juhtumid ?
Tegelikult 1991’st aastast.Minu esimene tööpäev Eesti Ekspressis oli siis kui Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.August 1991, see aeg tundub jube pikk, aga õnneks  töö ise on väga vaheldusrikas. Põnevamad hetked ongi olnud osaluseksperimendid,seal hulgas näiteks- kuidas ma relvi üle piiri vedasin,kaks nädalat pensionil olin ja päeva ratastooliga vanalinnas veetsin.



Mis on olnud positiivset osaluseksperimentide juures?
Seda on kõike põnev teha.See iseenesest paneb sul juba südame kõvemini põksuma, kui sa võtad endale ülesande mis on teistmoodi kui tavaliselt.Kasvõi see sama relvade üle vedamine või Clintoni naisega tantsimine.Proovisin ka nädal õppida 9ndas klassis samamoodi nagu teised lapsed..kohutavalt keeruline. Pead olema natuke ka näitleja, et osata teeselda kedagi teist.Eksperimendid pakuvad pinget.


Rääkige veidi oma lapsepõlvest!
Olen paksust metsast pärit maakas, käinud pisikestes koolides.Tallinnasse tulin alles keskkooli-Reaalkooli.Kooli ajal hakkasin käima pühapäeviti vahvas Tallinna vanalinnas ‘’Kodulinnas’’ asju restaureerimas.


Mida soovitate meediat õppivatele noortele kes tulevikus plaanivad sarnast ametit?
Peate jälgima ajakirjandust ja olema kursis sellega mis toimub.Pead olema uudishimulik ning samas kui tunned, et mingi asi on jama siis tahtma seda asja paremaks muuta.Selleks, et midagi muuta pead olema veendunud,et sinu sõnum üldsusele kohale jõuab ja selleks tuleb hästi kirjutada.Selleks, et hästi kirjutada peab lugema palju head kirjandust, kust ei puudu reportaažlik element ja dialoog.Kirjandust, kus autor suudab luua lugejale silme ette pildi ja panna fantaasia jooksma. Ei maksa arvata, et tänapäeval on inimestel nii palju aega, et nad viitsivad lugeda igavat asja. Lugemine on oluline, kuigi koolis on ka palju muid asju teha.


Mida ootate vastalanud aastalt?
Ma ootan, et ikka tuleks häid mõtteid ja, et oleks palju energiat suuta säilitada enese suhtes kriitikameel, sest see on ka väga oluline.Lihvida,töötada ja mässata oma loo kallal ning kirjutada seda lõputult ümber nii kaua kuni see hea on.Asjad peavad olema viimase peal hästi tehtud.
Foto: Kerli Piibe

Laupäev, 11. jaanuar 2014

Vikerraadio lastesaade Lillekülas

Foto: Kerli Piibe
9. jaanuaril kell 11:00 toimus 0-korrusel meediaruumis raadiosalvestus, kus kuus meie kooli 1.b ja 2.b klassi õpilast arutelusid mere teemadel Vikerraadio lastesaate “Laste lood“ toimetaja Kadri Tiiseliga. 

Küsisime mõned täpsustavad küsimused ka Kadri Tiiselilt endalt.

 Mille jaoks see salvestus tehti?
Keskkonna ministeerium teeb ühte näitust Soome lahest ja sinna juurde tuleb helimoodul, kus taheti laste arvamusi merest ja seda me käisime siin salvestamas.

Miks Te just meie kooli lapsed valisite?
Sellepärast, et ma olen siin mitmeid kordi käinud, ja siin on toredad lapsed olnud (selle projekti jaoks kasutatakse ainult meie kooli lapsi -toim).

Kas Te olete varem ka sarnaseid projekte teinud? 
Ma teen muidu Vikerraadios lastesaateid ja seal on meil varasemalt olnud saade, kus me räägime lastega erinevatel teemadel.

Millised on need teemad olnud?
Sel aastal seda saadet pole, kuid varasematel aastatel on olnud teemadeks: sõprus, huvialad, loodus, maailm, peresuhted - kõik, mis laste elu puudutab. Seda näitust eksponeeritakse erinevates kohtades, et hakkab reisima, läheb ka teistesse maadesse, tahavad tõlkida seda lasteteksti või teevad teiste riikide lastega nt Venemaal ja Soomes (mitme riigi koostööprojekt -toim). Näitus reisib ringi.

Pühapäev, 5. jaanuar 2014

Gümnaasiumi võrkpallivõistlused

Pilt: Iris Kruuse
2013.aasta viimasel koolipäevaltoimus Lilleküla gümnaasiumis tundide asemel võrkpalliturniir, mis on kujunenud kooli igaaastaseks traditsiooniks. Võistluse panid kinni 10.L klassi õpilased. 

Sel aastal võttis võistlusest osa 8 klassi, iga võistkond hõlmas kolme poissi ning tüdrukut.Mängudele elati väga meeleolukalt kaasa ning saalkajas pasunatest ning trummipõrinast.

Peale nelja tundi mängimist, saadi teada ka kolm esikohta, milleks osutusid see aasta:
1. 10.L (14 punkti)
2. 12.B (12 punkti)
3. 10.R (10 punkti)

Ülejäänud galeriid võid näha SIIT