Kuvatud on postitused sildiga KerliP. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga KerliP. Kuva kõik postitused

neljapäev, 8. mai 2014

Anna Levandi käis rääkimas meedia mõjuvõimsusest

Kolmapäeval (07.05) käis endine iluuisutaja ja praegune iluuisutamistreener Anna Levandi 10H klassi meedia tunnis rääkimas, kuidas meedia on teda kohelnud.

Tuntud uisutreener tuli vestlema 10H klassi õpilastega meediast ning selle mõjust indiviidile.Anna Levandi jagab oma elu kaheks- enne ja pärast Eestisse tulekut. Ta andis suurepärase ülevaate sellest, kuidas meedia suudab luua kujundi inimest üldsusele.
Tuntud uisutreener meenutas oma esimest kokkupuudet meediaga. Kõik algas koos praeguse abikaasa Allariga, sellel ajal väga kõva kahevõistlejaga, kes tegi tolle aja kohta julge valiku võtta omale vene rahvusest naise. Proua Levandi oli arusaamatuses temale tulevatest pahatahtlikest kirjadest, telefonikõnedest Teda ei võetud rahvuse pärast meie ühiskonda vastu. Kuna Anna järgib põhimõtet- mida kõrgem takistus, seda kõrgem hüpe, siis tekkis tal soov omandada eesti keel

 Allari vanemad võtsid Anna soovil pedagoogi kellega keeleõpe olevat olnud elav ja huvitav, ning seega sai eesti keel kiiresti selgeks. Kuna Allar oli Eesti kangelane tuldi koju Anna Levandilt intervjuud võtma, ning ta andis selle, teistele üllatavalt, eesti keeles. Järgnev oli väga üllatav, " eile vaenlane , täna kangelane," ütles Anna. Uisutreener oli üllatunud, et keel ühele rahvale nii tähenduslik on, kuid aksepteerib seda täielikult-väike rahvas, vähe keelekandjaid.

Kui Eestis oli raske tööd leida sõitis paar Norra tööjahile. Sealt tagasi tulles oli neil suur tähelepanu kui Allar sai kahevõistluse Eesti koondise treeneriks. Kuna Annal treenerina töökohta polnud, sest spordihoones olid kohad võetud asutati 2001. aastal Premia jäähall, praegune Škoda jäähall ning Rocca Al Mare Uisukool.
Anna sai pakkumisi mitmesse saatesse osalemiseks- "Ttantsud tähtedega" , "Tähed jääl". Peale saateis osalemist muutus Anna ja Allari seisukoht ühiskonnas peaaegu et vastupidiseks. Nüüd olli Anna kui staar ja Allar kui staari abikaasa.
Oma elukogemustega suutis kuulus uisutreener tõestada õpilastele kui mõjuvõimas on meedia.





teisipäev, 6. mai 2014

Klassidevaheline jalgpallivõistlus sai avapaugu

Foto: Kristin Aru

 Esmaspäeval (05.05) toimus meie kooliväljakul klassidevahelise jalgpalliturniiri kolm mängu -  omavahel kohtusid 10R - 11L, 11H - 9C ning 9B - 8C.


Päeva avamängus olid vastamisi 10R ja 11L. Esimene poolaeg oli tasavägine ning surve tulemusena lõid esimese värava kümnendikud, värava autoriks oli Francis. Teise poolaja algus kulges sarnaselt esimesega, kuid lõpus haaras 11L mänguohjad enda kätte ning Kennet Starkopf lõi imevärava. Mänguseis jäi 1:1.

Teises mängus olid vastamisi 11H ja 9C. Mäng algas tõelise üllatusega, kui 9C mängu suurepärasest väravast juhtima asus; tabamus sündis osalt tänu nende väravavahi Rene osavusele, osalt aga ka vastaste väravavahi eksimuse tõttu. Kuid 11H ei kaotanud pead ning teisel poolajal löödi värav tagasi, mille eest hoolitses 11H poolkaitsja Jaanus Martin. Teine poolaeg seisu muutusi ei toonud, mäng jäi viiki 1:1.

Päeva viimases mängus kohtusid 9B ja 8C. Duelli iseloomustasid kaheksanda klassi väravavahi imetõrjed ning üheksandale klassile löödud imeväravad. Üheksandikud mängisid visalt, kuid tehtud töö ei kandnud vilja ning mängu lõpuks oli tablool seis 0:2, võitjate väravate eest hoolitsesid Kristo ja Jürgen.

Foto: Kristin Aru

Foto: Kristin Aru

laupäev, 25. jaanuar 2014

Gümnaasiumi õpilased said tunnistused

Foto: Kristin Aru

Reedel (24. jaanuaril) said paremad gümnaasiumiõpilased aulas tunnistused.

Tunnistuste jagamisel mängis kooli bänd. Gümnaasiumi paremad õpilased kutsuti aula ette ning aplausi saatel said nad tunnistused. Õpilasi kätles koolidirektor Jaan Paas, kes pidas peale tunnistuste jagamist kõne.

Koolibänd [KristinA]

reede, 24. jaanuar 2014

Politsei õpetas lapsi

Foto: Kerli Piibe

Esmaspäeval (22. jaanuaril) käis Politsei- ja Piirivalveamet rääkimas meie kooli kaheksandate klassidega. 

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna politseijaoskonna noorsoopolitseinikud külastasid meie kooli, et selgitada kaheksandate klasside õpilastele, miks peaks erinevatest mõnuainetest hoiduma ning, milliseid karistusi võib nende omamise või tarvitamise eest saada. Peamisteks teemadeks olid: alkohol, tubakas, narkootikumid, koolikiusamine.





pühapäev, 19. jaanuar 2014

Põhikooli õpilased said tunnistused kätte

Reedel (17. jaanuaril) said paremad põhikooliõpilased aulas kätte tunnistused.

Tunnistuste ja kiituskirjade jagamisel laulis koor ning mängiti erinevaid pille (flööt ja klaver-toim.). Parimad õpilased kutsuti aula ette ning neile anti käepigistuse saatel tunnistus/kiituskiri.






kolmapäev, 15. jaanuar 2014

Siin me oleme



Kohtumine Madis Jürgeniga

Kolmapäeval (15.jaanuaril) käis koolis ajakirjanik Eesti Ekspressist-Madis Jürgen, kelle eesmärgiks oli tutvustada gümnasistidele ajakirjanduslikke eksperimente.Ta rääkis lähemalt enda läbitud osaluseksperimentidest ning kuidas ta nendeni jõudis.


Madis Jürgen, kes on tuntud oma osaluseksperimentide poolest tõdes, et tema töös on lisaks plussidele ka miinuseid. Töö plussiks ja miinuseks osutus sama asi- avalik töö. Avalikkusega kaasneb kritiseerimine ja eraelust huvitumine.Positiivse küljena on sinu ideed kõigile näha ja kuulda ning sellega saab ka midagi paremaks muuta.
Ajakirjanik leiab, et parim aeg töötamiseks on hommikul 5-6 ajal,sest päeval tähelepanu hajub.Just päevasel ajal on hea aeg informatsiooni koguda.Ning parim aeg on töötamiseks on rahulik nädalavahetus. Ametiga on rahul just seetõttu, et kohtub erinevate ja paljude huvitavate inimestega.Kui Jürgen märkas, et ajakirjanduse roll on muutunud koha kätte näitajaks, nüpeldajaks,otsustas ta õppida parkide ja aedade kujundust.Kuid hiljem pöördus siiski tagasi ajakirjandusse.
Foto: Kerli Piibe


Te olete Eesti Ekspressis töödanud aastast 1996 ajakirjanikuna-kuidas see aeg teile tundub ning millised on olnud eredamad hetked või naljakamad juhtumid ?
Tegelikult 1991’st aastast.Minu esimene tööpäev Eesti Ekspressis oli siis kui Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.August 1991, see aeg tundub jube pikk, aga õnneks  töö ise on väga vaheldusrikas. Põnevamad hetked ongi olnud osaluseksperimendid,seal hulgas näiteks- kuidas ma relvi üle piiri vedasin,kaks nädalat pensionil olin ja päeva ratastooliga vanalinnas veetsin.



Mis on olnud positiivset osaluseksperimentide juures?
Seda on kõike põnev teha.See iseenesest paneb sul juba südame kõvemini põksuma, kui sa võtad endale ülesande mis on teistmoodi kui tavaliselt.Kasvõi see sama relvade üle vedamine või Clintoni naisega tantsimine.Proovisin ka nädal õppida 9ndas klassis samamoodi nagu teised lapsed..kohutavalt keeruline. Pead olema natuke ka näitleja, et osata teeselda kedagi teist.Eksperimendid pakuvad pinget.


Rääkige veidi oma lapsepõlvest!
Olen paksust metsast pärit maakas, käinud pisikestes koolides.Tallinnasse tulin alles keskkooli-Reaalkooli.Kooli ajal hakkasin käima pühapäeviti vahvas Tallinna vanalinnas ‘’Kodulinnas’’ asju restaureerimas.


Mida soovitate meediat õppivatele noortele kes tulevikus plaanivad sarnast ametit?
Peate jälgima ajakirjandust ja olema kursis sellega mis toimub.Pead olema uudishimulik ning samas kui tunned, et mingi asi on jama siis tahtma seda asja paremaks muuta.Selleks, et midagi muuta pead olema veendunud,et sinu sõnum üldsusele kohale jõuab ja selleks tuleb hästi kirjutada.Selleks, et hästi kirjutada peab lugema palju head kirjandust, kust ei puudu reportaažlik element ja dialoog.Kirjandust, kus autor suudab luua lugejale silme ette pildi ja panna fantaasia jooksma. Ei maksa arvata, et tänapäeval on inimestel nii palju aega, et nad viitsivad lugeda igavat asja. Lugemine on oluline, kuigi koolis on ka palju muid asju teha.


Mida ootate vastalanud aastalt?
Ma ootan, et ikka tuleks häid mõtteid ja, et oleks palju energiat suuta säilitada enese suhtes kriitikameel, sest see on ka väga oluline.Lihvida,töötada ja mässata oma loo kallal ning kirjutada seda lõputult ümber nii kaua kuni see hea on.Asjad peavad olema viimase peal hästi tehtud.
Foto: Kerli Piibe

laupäev, 11. jaanuar 2014

Vikerraadio lastesaade Lillekülas

Foto: Kerli Piibe
9. jaanuaril kell 11:00 toimus 0-korrusel meediaruumis raadiosalvestus, kus kuus meie kooli 1.b ja 2.b klassi õpilast arutelusid mere teemadel Vikerraadio lastesaate “Laste lood“ toimetaja Kadri Tiiseliga. 

Küsisime mõned täpsustavad küsimused ka Kadri Tiiselilt endalt.

 Mille jaoks see salvestus tehti?
Keskkonna ministeerium teeb ühte näitust Soome lahest ja sinna juurde tuleb helimoodul, kus taheti laste arvamusi merest ja seda me käisime siin salvestamas.

Miks Te just meie kooli lapsed valisite?
Sellepärast, et ma olen siin mitmeid kordi käinud, ja siin on toredad lapsed olnud (selle projekti jaoks kasutatakse ainult meie kooli lapsi -toim).

Kas Te olete varem ka sarnaseid projekte teinud? 
Ma teen muidu Vikerraadios lastesaateid ja seal on meil varasemalt olnud saade, kus me räägime lastega erinevatel teemadel.

Millised on need teemad olnud?
Sel aastal seda saadet pole, kuid varasematel aastatel on olnud teemadeks: sõprus, huvialad, loodus, maailm, peresuhted - kõik, mis laste elu puudutab. Seda näitust eksponeeritakse erinevates kohtades, et hakkab reisima, läheb ka teistesse maadesse, tahavad tõlkida seda lasteteksti või teevad teiste riikide lastega nt Venemaal ja Soomes (mitme riigi koostööprojekt -toim). Näitus reisib ringi.