Esmaspäev, 9. juuni 2014

Silmapaistvad õpilased said kiituskirjad


Foto: [KennetS; A- blogi]
Neljapäeval (29. mail) autasustati meie kooli õpilasi silmapaistvate tulemuste eest spordis, õppimises, huvitegevuses jne.

Kiituskirjad said:

  • Õpitulemuste eest: Anneli O, Kirke K, Carl Marcus D, Martin H (rendžu maailmameister 2013. aastal.), Eliise N, Annika V, Gretel S, Marcella R, Sofia M, Jaanus M, Marily P, Maria T, Kristofer K, Dariya P.
  • Sporditulemuste eest: Egon V, Mihkel K, Tamur V, Rivo S, Reimo R, Caterina C, Hanna Daylor M. 
  • Huvitegevuse eest: Laureen M, Iti-Grethel A, Kirke P, Marri Marie M, Margit S.
  • Koolielu edendamise eest: Kaarel P ja Raivo T.
  • Aasta üllatajaks oli seekord Manar H.
Peale kiituskirjade kättejagamist juhatati õpilased kooli aastaraamatu juurde, kuhu noored oma nime üles kirjutasid, vahendas A-blogi.

Foto: Kristin Aru

Kolmapäev, 21. mai 2014

Kolmanda jalgpallinädala ülipõnevad kohtumised

Foto: Ragnar Laur - A-blogi

Jalgpalli kolmanda võistlusnädala teisipäeval (20.05) kohtusid 9B - 7 (b,c), 12A - 7(b,c) ning 12A - 9B.

Päeva avamängus kohtusid omavahel 9B - 7(b,c). Üheksandikud olid terve mängu teravam ja ründavam pool, löödes kokku tervelt viis väravat. 7(b,c) suutis küll kiiretest kontrarünnakutest kaks tagasi lüüa, kuid kaotus tuli vanemalt klassilt siiski vastu võtta. Lõppseis jäi 5:2. Väravad löid Janar (5); Antti (2).

Teises kohtumises oli 7(b,c) vastamisi 12A klassiga. Seitsmendikel ei vedanud ka päeva teise vastasega, saades taaskord kaotusemaitset tunda. Lõpuklass võitis mängu kindlalt 2:0. Väravate eest hoolitsesid Robi Pütsepp (1) ja Neyl Kaskmaa (1).

Foto: Ragnar Laur - A-blogi


Viimases jalgpalliduellis mängisid päeva eelnevate kohtumiste võitjad 12A ja 9B. Kaalul oli kaheteistkümnendikel palju, kuna sellest mängust olenes edasipääsemine alagrupist. Matši siseneti külma närviga ja see tasus end ära. 12B kangelaseks tõusis võistkonna kapten Robi Pütsepp, kes juhtis tiimi 5:0 võiduni. Väravad skoorisid Robi Pütsepp (4) ja Marten Rebane (1).

Foto: Ragnar Laur - A-blogi

Esmaspäev, 19. mai 2014

Riigikaitseõpilased käisid ellujäämislaagris

Video: Kristin Aru

Riigikaitse valikkursuse raames käisid 11. klasside õpilased nädalavahetusel (09.05-11.05) ellujäämislaagris erinevaid oskuseid omandamas. 


Õppeaasta viimases riigikaitsetunnis mindi tavapärase klassis teooria õppimise asemel Järvamaa rabadesse ellujäämispraktikale. Laagris osalejatele selgitati, kuidas Eesti rabades toime tulla. Üheteistkümnendike tööde hulka kuulusid: tugeva onni ehitamine, toidu valmistamine, kuuseokka tee keetmine, tule ülalhoidmine jne. Laagris osalenud ei kahetsenud rappa minekut, öeldes, et laager suurendas nende teadmistepagasit märgatavalt. Õpilasi juhendasid lisaks kogenud riigikaitseõpetajale veel kaks kaitseliitlast.

Reede, 16. mai 2014

Teise jalgpallinädala kolmapäevased ja neljapäevased mängud

Foto: Kristin Aru
Jalgpalliturniiri raames kohtusid kolmapäeval (14.05) 9B - 11R, 11R - 7 (b,c) ning 11H - 10H. Neljapäeval (15.05) mängis 12B nii 8A kui ka 11 humanitaarklassiga.

Kesknädala kahes esimeses mängus kohtus 11 reaalklass 9B ning 7 (b,c-koondvõistkonnaga). Esmalt mindi kokku üheksandikega, kellelt saadi piinlik 3:1 kaotus (väravate autorid: Janar (2), Arthur-Henri (1), kaotajapoole auvärava lõi Rasmus Tipp). Päeva teises matšis suudeti küll seitsmendike vastu kaotusseisu jäämist ära hoida, aga ka ise ei jõutud väravani ning seega lõppes kohtumine 0:0 viigiga.

Kolmapäeva lõpetas 11H ja 10H kohtumine. Humanitaarklasside jalgpalliheitluses hoidsid aasta vanemad mänguohje enda käes ja jõudsid intensiivsete rünnakute tulemusena nii mõnegi iluväravani. Kuigi kümnendikel oli teisel poolajal hulga häid võimalusi, ei suudetud neid realiseerida. Mäng lõppes seisul 3:0. Skoorisid Kristofer Evert (2) ja Jaanus Martin (1).

Jalgpallivõistluse teise nädala lõpetasid väravaterohked kohtumised 12B ja 8A ning 12B ja 11H vahel. 12B kiire ja ründav mängustiil osutus nii kaheksandale kui ka 11H klassile liiga kõvaks pähkliks. 12B võitis mõlemad jalgpallimadinad suureskooriliselt löödes 8A võistkonnale kuus ning üheteistkümnendikele neli vastuseta väravat. Kohtumised lõppesid vastavalt 4:0 (Egon Vaiksaar (3), Martin Aru (3) ja 6:0 (Egon Vaiksaar (2), Marin Aru (2).

Foto: Kristin Aru

Neljapäev, 15. mai 2014

Enne suve veeohutus selgeks !

Kolmapäeval (14.mai) viidi läbi veeohutus loeng Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpilaste seas.

Läheneva suvega on veeohutus tähtsaks teemaks eriti just noorte seas. Loengu käigus tutvusid õpilased mitmete asjaoludega, mis võivad teha tavalise suvise rannaskäigu lausa eluohtlikuks. Tehti selgeks veekogutüüpide erinevused ja tähelepanu vajavad kohad. Samuti pandi noortele südamele, minna ujuma tuntud kohas ning mitte jätta tähelepanuta oma sõpru.
Õpilastele tehti selgeks, mida saab ise ära teha nähes hädasolijat vees ning kuidas tegutseda õigesti, nii et ennast ohtu ei seaks.
Samuti peab tõdema, et veeõnnetused ei toimu ainult suvel ning õpetati, kuidas käituda olukorras, kui oled kukkunud läbi jää veekogusse ning kuidas osutada abi ka teistele.

Põhilised probleemid, mis õnnetusi põhjustavad on oskuste ülehindamine, hüppamine vette tundmatus supluskohas ning jääle minek varakevadel.


Mängudega uued teadmised Eesti Antidopingu poolt

Kahe nädala jooksul 8-15.mai toimusid antidopingu loengud õpilastele. Loengut käis andmas SA Eesti Antidoping. Loenguga kaasati õpilasi põnevatesse tegevustesse ja mängudesse, millega selgitati välja väärtushinnangud spordis. 

Esimeses mängus tuli õpilastel individuaalselt märkida paberile valikust (hea füüsiline vorm, tervis, ausus, heaolu, tugev tehnika jne) viis olulisemat aspekti sportlasele. Hiljem tuli sama tegevust korrata ka rühmas ning seejärel selgitati välja klassi ühisarvamus sportlastele olulistest asjaoludest.
Järgmine mäng seisnes nõustumises või mitte nõustumises antud väidetega. Loengu juht luges ette väite, ning seejärel pidi õpilane otsustama kas ta nõustub väitega või mitte, ning selle põhjal liikuma vastavalt kas õppeklassi paremasse (väitega nõus) või vasakusse poolde (väitega mitte nõus).
Seejärel toimus mitmete situatsioonide analüüs, mille põhjal pidi rühm õpilasi otsustama, mida oleks õige antud olukorras teha. Näiteks: Tippsportlane Oliver vaevleb pikemat aega juba nohu käes kuid tal on ees tähtsad võistlused. Sõber soovitab talle ninarohtu mis pidavat kohe aitama. Kuidas peaks Oliver käituma ?

Mängudele järgnes ülevaade dopinguproovide võtmisest, keelatud ainetest ja karistustest. Õpilased said rääkida kaasa ja arutada päevakorras olevaid uudiseid.


Foto: Lysandra Steinberg
Foto: Lysandra Steinberg

Teisipäeva väravaterohked jalgpallimatšid

Foto: Kennet Starkopf

Teisipäeval (13.05) toimus jalgpallivõistluse kolm alagrupikohtumist. Omavahel mängisid 12B - 9C, 8C - 12A ja 11L - 10L.


Mängupäev algas 12B ja 9C kohtumisega. 12B tegi matši vältel hulga väravale pealelööke, millest osa ka vastaste võrku sahistasid. Üheksandikud olid üliintensiivse surve all ja seepärast rünnakutest ei toibutudki. Seis oli kohtumise lõpuks 4:0. Väravaautoreiks olid: Martin Aru (1); Mihkel Kihulane (1); Armin Kremm (1) ja Egon Vaiksaar (1).

Foto: Kennet Starkopf
Teises mängus olid vastamisi 8C ja 12A. Kui 12B võitis enda vastase suhtelise kergusega, siis paralleelklassil oli kaheksandikega suuri raskusi. Kohtumise alguses jõudis 12A kiire väravani, kuid sellele järgnenud omavärav röövis viimastelt mängutuju. Tujulangus tõi kaasa 8C väravatetulva, millele jõuti küll ühe väravaga vastata, aga kibe kaotus tuli siiski lõpuklassil vastu võtta. Kohtumine lõppes seisul 4:2. Skoorisid Robi Pütsepp (omavärav), Kristo (1), Jürgen (1), Rauno (1); Robi Pütsepp (1), Marten Rebane (1).

Päeva viimases jalgpalliheitluses mängisid 11L ja 10L. Loodusklasside duellis näitasid vanemad noorematele koha kätte. Kümnendikele tegi kohtumise eriti raskeks väravatehoos olnud Giacomo Piron, kes jõudis ka kübaratrikini. Sellest hoolimata ei matnud 10L lootust maha ning enne mängu lõppu suudeti ilus auvärav lüüa. Matš lõppes seisul 5:1. Väravatelööjateks olid Giacomo Piron (3), Kennet Starkopf (1), Rasmus Martin (1). Auvärava autor oli Andres.

Kolmapäev, 14. mai 2014

Jalgpalliturniiri teine nädal algas kümnendate klasside duelliga.

Foto: Kennet Starkopf

Esmaspäeval (12.05) kohtusid jalgpallivõistluse alagrupimängus 10L ja 10R.


Esmaspäeva ainsas jalgpalliheitluses kohtusid 10L ja 10R. 10L oli mängus ründavam pool ning see tõi neile ka võidu. Reaalklassi kaitsetöö põrumist kasutas ära vastasmeeskonna ründemängija Oliver, kes juhtis oma meeskonna kindlale 5:1 võidule. 10R jõudis ka mängu lõpus auväravani, kuid sellest enamat ei suudetud. Väravatelööjad: Oliver (5); Francis (1).

Foto: Kennet Starkopf

Teisipäev, 13. mai 2014

Esimene turniirinädal lõppes väravatesajuga.

Foto: Kristin Aru

Reedel (09.05) kohtusid väravaterohkes mängus 12B ja 10H. 

Esimese võistlusnädala viimases jalgpallilahingus domineerisid kaheteistkümnendikud. Kuigi kohtumine algas tasavägiselt, haaras 12B mängohjad enda kätte ning hakkas väravaid lööma. Duelli lõpuosas jõudsid ka kümnendikud tabamuseni, kuid seisus see muutusi ei toonud. Mäng lõppes tulemuseda 6:1. Võitja poole väravate eest hoolitsesid Egon Vaiksaar (2), Martin Aru (2) ning Armin Kremm (2). Auvärava lõi Oliver.


Foto: Kristin Aru

Reede, 9. mai 2014

Neljapäeva tasavägised jalgpalliduellid

Foto: Kristin Aru
Neljapäeval (08.05) toimus kaks jalgpalliturniiri alagrupimängu, kohtusid 8C - 7 (b,c - koondvõistkond) ja 8A - 10H.


Päeva esimeses jalgpalliheitluses olid vastamisi 8C ja 7 (b,c - koondvõistkond). Turniiri noorimate võistkondade mängus oli põnevust kuni viimaste minutiteni, sest mäng kulges peaaegu võrdselt. Mõlemal poolel oli hulgaliselt häid väravavõimalusi, kuid kaheksandikud realiseerisid neid paremini ja tänu sellele kohtumine ka võideti. Võidutseva poole väravad lõid Jürgen (1), Rauno (1) ja Andre (1). Auvärava võitles enda meeskonnale Tanel (1). Lõppseisuks jäi 3:1.

Foto: Kristin Aru
Mängupäeva lõpetas 8A ja 10H kohtumine. Identselt esimesele matšile oli ka see mäng tulvil põnevust. Kohtumine algas kümnendikele üllatusega, kui 8A ründaja Jaan palli imelöögiga vastaste väravasse toimetas. Kaheksandikud ei saanud võiduhõngu aga kaua nautida, kuna teise poolaja alguses vastas 10H samaga, lüües viigivärava. Kohtumise edasine kulg seisumuutusi ei toonud. Tabloole jäi 1:1 (Jaan 1), (Karl 1).

Foto: Kristin Aru

Neljapäev, 8. mai 2014

Meie koolis 9A klassis käib maailmameister

Meie kooli 9A klassis käib üks pealtnäha tavaline koolipoiss, kuid tegelikult on tegu rendžu maailmameistriga. Martin Hõbemägi muljetas oma käigust Taiwani võistkondlikel maailmameistrivõistlusel ja rääkis ka mängu olemusest lähemalt.

Milles see lauamäng seisneb ?
Rendžu on mõttemäng , kus sa pead viis nuppu ritta saama ennem kui vastane, kes takistab selle tegemist. Mängus on mustad ja valged nupud ja siis kordamööda on käigud.

Mis sind selle juurde viis ?
Treener käis kunagi siin samas koolis õpetamas seda mängu, siis see hakkas mind huvitama.

Mitu korda nädalas sa harjutad seda ?
Oleneb tsüklist. Suvel on võistlusi palju rohkem  ja siis ma tegelen ka tihemini sellega. Talvel ma käin tavaliselt umbes paar korda ja suvel umbes 3-4 korda nädalas trennis.

Kas aimasid, et võid võita ?
No eks lootust ikka oli, aga me ei olnud favoriidid ja õnne oli ka päris kõvasti.

Kas ja kuidas mõjus kodust eemalolek võistlusmeeleolule ?
Võib-olla ainult rõõmsamaks tegi. Pinged olid ainult viimases voorus, kuna meil oli vaja sealt võitu ning me olime 0:1 taga ning tiimikaaslased suutsid teha seisuks 2:1  ning täpselt minu mäng luges- kui ma teen viigi siis me võidame , kui ma kaotan siis me kaotame.

Kas sellised saavutused ja treenimine on mõjutanud ka koolitööd ?
Ja , ma arvan kindlasti. See on arendanud mu loogilist mõtlemist ning see annab õppimises palju juurde.

Kui palju jõudsid Taiwanis ringi vaadata võistluse kõrvalt, kuidas linn meeldis ?
Paar päeva ikka leidus, aga enamus aeg läks ikka võistlemisele.Linn meeldis.



Foto: Kristin Aru

Jalgpalliturniiri kolmanda mängupäeva tulemused

Foto: Kristin Aru

Kolmapäeval (07.05) toimus kooli jalgpalliturniiri raames kolm mängu. Omavahel mängisid: 8C - 11R, 11H - 8A ning 10R - 9 (abc - tüdrukute koondvõistkond).

Päeva esimeses mängus kohtusid 8C ja 11R. Kuigi üheteistkümnendikud on ligi kolm aastat vanemad, ei suudetud jalgpallimatši enda kontrolli alla saada. 8C domineeris lõviosa mängust, kusjuures kokku löödi tervelt viis vastuseta väravat. Võrku sahistasid Kristo (3) ning Jürgen (2). Lõppseisuks jäi 5:0.
Foto: Kristin Aru
Teises lahingus kohtusid 11H ja 8A. Mäng algas vanemale klassile vapustusega, kui 8A ründaja Mirjam vastaste poolel palli võitis ning värava lõi. 11H toibus aga kiiresti ja alustas tugeva pressiga. Surve tulemusena löödi kohtumise lõpuks neli väravat ning võideti mäng tulemusega 4:1. Väravate eest hoolitsesid Jaanus Martin (2), Henry Vari (1) ja Kristofer Evert (1).
Foto: Kristin Aru
Kolmapäeva viimases jalgpallimatšis mängisid 10R ja 9 (abc - tüdrukute koondvõistkond). Teisipäevase kohtumise järel olid tütarlapsed uueks mänguks paremini ette valmistunud - kaitsetöö oli korralik ja ründeski tehti tublit tööd. Kümnendikel oli seega mõningaid raskusi, kuid kannatus tasus ära - mängu lõppedes oli löödud tüdrukutele kolm vastuseta väravat. Skoorisid Oskar (1), Erik (1) ja Kristjan (1). Mäng lõppes seisul 3:0.

Anna Levandi käis rääkimas meedia mõjuvõimsusest

Kolmapäeval (07.05) käis endine iluuisutaja ja praegune iluuisutamistreener Anna Levandi 10H klassi meedia tunnis rääkimas, kuidas meedia on teda kohelnud.

Tuntud uisutreener tuli vestlema 10H klassi õpilastega meediast ning selle mõjust indiviidile.Anna Levandi jagab oma elu kaheks- enne ja pärast Eestisse tulekut. Ta andis suurepärase ülevaate sellest, kuidas meedia suudab luua kujundi inimest üldsusele.
Tuntud uisutreener meenutas oma esimest kokkupuudet meediaga. Kõik algas koos praeguse abikaasa Allariga, sellel ajal väga kõva kahevõistlejaga, kes tegi tolle aja kohta julge valiku võtta omale vene rahvusest naise. Proua Levandi oli arusaamatuses temale tulevatest pahatahtlikest kirjadest, telefonikõnedest Teda ei võetud rahvuse pärast meie ühiskonda vastu. Kuna Anna järgib põhimõtet- mida kõrgem takistus, seda kõrgem hüpe, siis tekkis tal soov omandada eesti keel

 Allari vanemad võtsid Anna soovil pedagoogi kellega keeleõpe olevat olnud elav ja huvitav, ning seega sai eesti keel kiiresti selgeks. Kuna Allar oli Eesti kangelane tuldi koju Anna Levandilt intervjuud võtma, ning ta andis selle, teistele üllatavalt, eesti keeles. Järgnev oli väga üllatav, " eile vaenlane , täna kangelane," ütles Anna. Uisutreener oli üllatunud, et keel ühele rahvale nii tähenduslik on, kuid aksepteerib seda täielikult-väike rahvas, vähe keelekandjaid.

Kui Eestis oli raske tööd leida sõitis paar Norra tööjahile. Sealt tagasi tulles oli neil suur tähelepanu kui Allar sai kahevõistluse Eesti koondise treeneriks. Kuna Annal treenerina töökohta polnud, sest spordihoones olid kohad võetud asutati 2001. aastal Premia jäähall, praegune Škoda jäähall ning Rocca Al Mare Uisukool.
Anna sai pakkumisi mitmesse saatesse osalemiseks- "Ttantsud tähtedega" , "Tähed jääl". Peale saateis osalemist muutus Anna ja Allari seisukoht ühiskonnas peaaegu et vastupidiseks. Nüüd olli Anna kui staar ja Allar kui staari abikaasa.
Oma elukogemustega suutis kuulus uisutreener tõestada õpilastele kui mõjuvõimas on meedia.





Kolmapäev, 7. mai 2014

Klassidevahelise jalgpalli turniiri teine päev

 
Foto: Kristin Aru

 Teisipäeval (06.05) jätkus klassidevaheline jalgpalliturniir. Omavahel mängisid: 10L - 9 klassi tüdrukute koondvõistkond ning 9C - 8A.

Päeva esimeses mängus kohtusid 10L ja üheksandate klasside tüdrukute koondvõistkond. Kuigi üheksandikud mängisid visalt, ei suudetud vastaste väravatulva ära hoida. 10L lõi kokku 13 väravat, endale ei lastud aga ühtegi. Väravad lõid Oliver (10 väravat), Oskar (1), Kristjan (1) ning väravavaht Danek (1). Lõppseisuks jäi 13:0.

Foto: Kristin Aru
Päeva teises jalgpalliduellis kohtusid 9C ja 8A. Kohtumine oli algusest peale tasavägine, kuid kumbki pool ei suutnud mänguohje enda kätte haarata. Alles mängu viimastel minutitel jõudis 9C tabamuseni. Värava autoriks oli Tarvi. Mäng lõppes seisul 1:0.

Foto: Kristin Aru

Teisipäev, 6. mai 2014

Klassidevaheline jalgpallivõistlus sai avapaugu

Foto: Kristin Aru

 Esmaspäeval (05.05) toimus meie kooliväljakul klassidevahelise jalgpalliturniiri kolm mängu -  omavahel kohtusid 10R - 11L, 11H - 9C ning 9B - 8C.


Päeva avamängus olid vastamisi 10R ja 11L. Esimene poolaeg oli tasavägine ning surve tulemusena lõid esimese värava kümnendikud, värava autoriks oli Francis. Teise poolaja algus kulges sarnaselt esimesega, kuid lõpus haaras 11L mänguohjad enda kätte ning Kennet Starkopf lõi imevärava. Mänguseis jäi 1:1.

Teises mängus olid vastamisi 11H ja 9C. Mäng algas tõelise üllatusega, kui 9C mängu suurepärasest väravast juhtima asus; tabamus sündis osalt tänu nende väravavahi Rene osavusele, osalt aga ka vastaste väravavahi eksimuse tõttu. Kuid 11H ei kaotanud pead ning teisel poolajal löödi värav tagasi, mille eest hoolitses 11H poolkaitsja Jaanus Martin. Teine poolaeg seisu muutusi ei toonud, mäng jäi viiki 1:1.

Päeva viimases mängus kohtusid 9B ja 8C. Duelli iseloomustasid kaheksanda klassi väravavahi imetõrjed ning üheksandale klassile löödud imeväravad. Üheksandikud mängisid visalt, kuid tehtud töö ei kandnud vilja ning mängu lõpuks oli tablool seis 0:2, võitjate väravate eest hoolitsesid Kristo ja Jürgen.

Foto: Kristin Aru

Foto: Kristin Aru

Pühapäev, 6. aprill 2014

Laste- ja mudilaskoor harjutasid laulupeoks

Esmaspäeva õhtul toimus kooli aulas laste- ja mudilaskoori kontsert, mida õpetajad ja lapsevanemad vaatama olid tulnud. Peale vanemate rõõmustamise oli kontserti eesmärgiks esinemiskogemuse saamine ning lootus ka suvel toimuvale üldlaulupeole minna. Nimelt harjutati ettelaulmis laulupeo komisjonile. Kontsertil esitati erinevaid klassikalisi laule, mida ka laulupeol esitatakse. Esialgu esitasid laule nagu näiteks "Koit" lastekoor ning seejärel mudilaskoor.

Loodame, et koorid pääsevad laulupeole ning soovime omaltpoolt neile edu!


Esmaspäev, 31. märts 2014

Koolis käis omapärane "Tilinatoorium"

Teisipäevast neljapäevani oli koolis algklassidele vaatamiseks näitus "Tilinatoorium",

Pühapäev, 30. märts 2014

Mahetoiduteemaline viktoriin tõi võidu meie kooli

Kolme päeva jooksul, 13. - 16. märts, toimus Eestis, Lätis ja Krimmis veebipõhine viktoriin "Mahetoit". Viktoriinis osales kokku 1846 õpilast, ning neljanda klassi arvestuses said kõik kolm esikohta meie kooli õpilased.

Viktoriin toimus OrcanicLingua projekti(mahepõllunduse demostreerimine) raames ning õpilased pidid viktoriini käigus ka OrcanicEdunet'i kasutama. Kuna osa küsimustest oli koostatud erinevates keeltes, tuli kasutada mõnda tõlkeprogrammi nagu näiteks Google Translate ning küsimused emakeelde tõlkida. Suurima punktisumma - 45 punkti sai kokku üksteist neljanda klassi õpilast ning loosiga tõmmati võitjateks just Tallinna Lilleküla Gümnaasium 4.c tüdrukud, keda autasustati diplomi ja väikese rahalise preemiaga.

Oma vanuseastmes esimese koha võitnud Kirke pidi tõdema, et enne viktoriini polnud ta tegelikult mahetoiduga üldse tutvunud ega midagi selle kohta uurinud. Edu võtmeks oli tema arvates see, et võistlusel sai abiks ka natukene internetti kasutada.

Viktoriini aitasid koostada Eesti, Läti ja Krimmi õpetajad ning ka 4.c klassi klassijuhataja valiti parimaks õpilasi juhendanud õpetajaks. Seitset parimat õpetajat on kutsutud kolmeks päevaks Lätti.

Klassijuhataja enda sõnul oli viktoriinis teemaks see kuidas mahedalt taimi ja loomi kasvatada. Osaleda otsustati selle pärast, et see toimus Miksikese keskkonnas millega on nad tuttavad tänu onkontide (online kontrolltööd) lahendamisele. Lehel märkasid nad toredat rahvusvahelist viktoriini mille koostajad pakkusid ka meie koolile võimalust osaleda. Varem nad mahetoidu teemat klassis käsitlenud ei olnud ja mindi lihtsalt arvutiklassi. Seal tutvuti 2 tundi viktoriiniga ja vaadati viiteid kust teema kohta rohkem teavet saada. Vähekene abi said lapsed ka õpetajalt kes neid juhendas kui nad hätta jäid. Võidu saamine tuli aga üllatusena.

Samuti liitus kool ka veel Kumo projektiga mis on rahvusvaheline ja kujutab endast töölehtede koostamist. Tänu nendele saavad teistes riikides õppivad eesti lapsed õppida oma emakeelt.

Õnnitleme viktoriini võitjaid ning tublit klassijuhatat!

Pühapäev, 16. märts 2014

Lillekülas lõpetati eelviimane veerand

Erinevad vanuseastmed lõpetasid seda veerandit erinevalt - algklassid ja põhikool aktusega, lõpuklassid uurimistöö kaitsmistega. 

Kella kaheksast üheteistkümneni toimusid veerandilõpu aktused, kus nagu kombeks saanud, parimatele tunnistusi jagati ning muusikaliselt esineti. Algklassidele jagasid tunnistusi direktor ning algklasside õppelajuhata Tiina Stamm, põhikoolile samuti direktor ning õppelajuhataja Anu Luure. Muidugi olid nelja-viieliste õpilaste rivid pikad ning peale klassijuhatajatundi said kõik koju veerandilõppu tähistama minna.

Küsisime ka mõnelt õpetajalt, kuidas möödunud veerand neile mõjus ning kuidas plaanitakse vaheaega nautida. 

Kas ja kuidas avaldab teile mõju kevadväsimus?
Helve Pääro: Pigem avaldab mõju päike, mille inimene ma ei ole.
Natalia Zereen: Mulle ei avaldagi mõju, ei ole veel väsimust.
Edward Kess: Ma ei ole üldse kevadiselt väsinud.

Milline oli selle veerandi kõige väsitavam periood?
Helve Pääro: Ilmselt see kui tuli retsenseerida uurimistöid ja hinnata ka oma laste töid
Natalia Zereen: Kõige raskem oli jaanuari lõpp, siis kui tulid korraga nii uurimistööde teemad, õpilased kui ka nende tööde lugemine. Ehk siis tuli läbi lugeda ja esitada ka töö kohta küsimusi.
Edward Kess: Aga ma ei olegi veerandist väsinud. Ma vastaksin, et igas ajas on mõni pingelisem ja vähem pingelisem periood. (mõtleb pikalt) Pingelisem minu enda jaoks oli see, et ma pidin esinema Londonis konverentsil ja kolm nädalat enne seda konverentsi praktiliselt iga päev ma mõtlesin mida ja kuidas öelda. Võib-olla on see ainus pinge, mis mul on selle veerandi jooksul olnud, aga see pole mitte tööga vaid hoopis ühe teise olulise esinemisega seotud. See on võib-olla olnud kogu aeg peas, et nii, mis ma nüüd teen?

Mida kavatsete vaheajal puhkamiseks ette võtta?
Helve Pääro: Kuna mul on reedel sünnipäev, siis ohjeldamatult ja iga päev võtan vastu ilmselt külalisi.
Natalia Zereen: Midagi head lugeda, looduses käia, kuulata linnulaulu ja nautida päikest.
Edward Kess: Mul on 64 proovieksamit. 64 töötundi. 

Lõpuklassil möödus veerandi viimane päev aga palju pingelisemalt. Nimelt kaitsesid abiturendid pika töö tulemusena lõpetatud uurimistöid. Seoses sellega oli koolis näha pidulikult riietatud kaheteistkümendikke, kes närviliselt kordasid ning pingeid maandada üritasid. Õnneks saadi uurimistööd edukalt kaitstud ning saadi samuti pingevabalt vahaega nautima hakkata.

Ilusat vaheaega ning edukat viimast veerandit tervele Lilleküla perele!

Kolmapäev, 12. märts 2014

Leiti üles kaotatud asjad

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis on tavaks saanud lasteetenduste kooli toomine, nii ka sellel esmaspäeval, kui algklassiõpilastele näitlesid andekad Eesti Lasteteatri näitlejad.

Etenduse pealkirjaks oli "Kuhu asjad kaovad?" ning lugu jutustasid üks hulkuv koer, üks kodukoer ning temaga samas majas elav kass. Hulkuv koer oli leidnud aardekaardi ning tahtis aaret otsima minna, kuid teele jäid erinevad takistused-kodukoeral oli kadunud nii rihm, shampoon, kui ka kühvel. Asju asus otsima ka kass ning üheskoos jõuti lõpuks ka aardeni.

Kuna aardeks oli raha ja see ühelegi loomale huvi ei pakkunud, otsustasid nad, et ei kurvasta, vaid võtavad seda kui toredat teekonda, mida koos lõbus läbida oli. Lõppude lõpuks ei ole ju oluline sihtpunkt, vaid tee ise.

Terves etenduses kajastusid algklassiõpilastele olulised väikesed vihjed ohutust ning õigest käitumisest-autoteel ei mängita palli; tuleb süüa juurvilju; koeral peab aiast lahkudes rihm kaelas olema ning kui tore on teistele head teha.


Avatud uste päev aitas õpilastel keerulisi otsuseid langetada

Esmaspäeval, 10. märtsil oli koolimajas märgata ringi liikumas võõraid nägusid. Kohale olid tulnud noored erinevatest koolidest, et tutvuda lahtiste uste päeva raames Lilleküla Gümaasiumiga.

Päev algas kell 13:30 kogunemisega aulas, kus õppelajuhata Anu Luure rääkis kohalviibijatele muutustest, mis neid gümnaasiumisse astudes ees ootavad.

VivianneT

Peale lühikest loengut jagati kõigile üks komm, mille alusel nad kokku kahte suuremasse rühma jagati. Seejärel sai kumbki rühm endale mõned iPadid, et QR readeri abil koolimaja seintel olevate QR koodide abil mööda koolimaja edasi liikuda.

Ringkäigu jooksul käidi keemia klassis, kus kolm kümnenda klassi õpilast õpetaja Aigro juhendamisel mõned katsed tegid. Peale keemiaklassi mindi aeroobikasaali, kus tutvustati riigikaitse valikainet. Raamatukogus ootas mõlemat rühma ees ülesanne - 5 minuti jooksul vastata mõnele lihtsalt küsimusele. Seejärel külastati kooli õppekööki, kus 10 minuti jooksul tuli valmistada võileivakompositsioon teemal ''Kuidas õpetajat päeva lõpus naeratama panna''. Samuti tutvusid õpilased arvutiklassiga, kus nende ülesandeks oli vastata mõnele kooliga seotud küsimusele.

VivianneT

Kui ring koolimajale peale oli tehtud, suunduti tagasi aulasse, kus vaadati lõpetuseks 12A klassi tehtud videosid ning valiti välja parima teostusega video.

Uurisime ka tulevastelt põhikoolilõpetajatelt kas sellistest üritustest on kasu ning kui suur roll sellel koolivaliku langetamisel on.
1.Kuidas said antud ürituse kohta infot?
2.Kas selline infopäev on kooli valimise protsessi juures oluline?
3.Kas said teada midagi uut, mida varem selle kooli kohta ei teadnud või mis teeb selle kooli sinu silmis eriliseks?
4.Kui valid kooliks Lilleküla Gümnaasiumi, siis mis on see õppesuund, mille sa neist kolmest valiksid? Lühike põhjendus.
5.Missuguste tunnete/mõtetega lahkusid täna koolimajast?

Kadri:
1. Ma sain infot emaili teel, peale seda, kui ma olin registreerinud katsetele.
2. Jah, kindlasti on, ma sain väga palju asju selgemaks, näiteks kuidas gümnaasium toimib ja arvan, et otsus on langetatud, kui ma sisse saan.
3.Ma sain teada rohkem selle suuna kohta, mis mind huvitas. Millised valikained on koolis, mind huvitaks soome keel.
4. Loodusteaduste ja rekreatsioonikorralduse õppesuund, sest seal on rohkem sporti ja mulle meeldivad loodusained.
5. Väga heade tunnetega lahkusin, väga meeldiv seltskond oli ja kool oli ka ilus.
Liis: 
1.Meilil teel
2.Jah, sest nii saab kooli kohta rohkem teada, see aitab otsust langetada
3.Üllatuseks oli, et koolis on palju tehnikat mida saab kasutada, nt apple ipadid, eriliseks teeb kooli üllatavalt sõbralikuna tunduv keskkond
4.Humanitaar-meedia. mulle meeldib kirjutada ja üldse olen rohkem loovainete armastaja.
5.Lahkusin heade ja positiivsete mõtetega, tundub väga sõbralik kool  


Rohkem pilte leiab siit.

Laupäev, 8. märts 2014

Vene keele nädala oodatuim sündmus

Kuuendal märtsil, neljapäeval, toimus aulas vene keele nädala raames oodatud vene laulude esitamine, mis oli pühendatud naistele. Teise tunni ajal esitasid laule 6.-9. klassi õpilased, kes astusid üles erinevate ideedega - näiteks olid taustaks valitud multikas või pildid ning esitati ka Ott Leplandi eurovisioonilaulu venekeelset versiooni. Hindamine toimus kahes osas: žüriihääletus ning publikuhääletus. Žüriisse kuulusid õpetajad ning publik sai hääletada klasside kaupa. Põhikooli keelepäeval jaotusid võitjad järgmiselt:
Publikuhääletus:
1. koht - 8B
2. koht - 9B
3. koht - 7C

Neljanda tunni ajal toimus gümnaasiumiõpilaste vaheline võistlus. Kõik esitusid paistsid omamoodi silma ning tõmbasid publiku kaasa elama ning lõpetasid suure aplausiga. Võistluse lõpetas taaskord omamoodi videoesitusega 12A, kes parodeerisid Tujurikkuja kuulsat šketsi Savisaarest vene keeles. Gümnaasiumi võitjad olid:
Publikuhääletus:
1. koht - 12A
2.koht - 12B
3.-4. koht - 10R ja 11R
Žüriihääletus:
1. koht - 12A
2. koht - 11R
3. koht - 10H

Nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilased olid toimunud lauluvõistluse korraldusega üldjuhul rahul, kuid ühe küsitletava arust üritus venis ning teise arvates jäi hindamissüsteem segaseks. Teiste esitustega jäid kõik rahule aga nii mõnigi leidis lõpus, et enda oma oli teistega võrreldes aga nõrgaks jäänud. Ei puudunud neidki kes viimse lõpuni täiesti kindlad olid, et nemad on võiduväärilised. Favoriidiks olid kummagi vanuseastme seas just need, kes lõpuks võitjatena välja tulidki.

Kõiki esitusi saab järgi vaadata siit.

Teisipäev, 4. märts 2014

Vaadati Siberi habemeajajat

Vene keele nädala raames toimus aulas esmaspäeval ja teisipäeval ühine filmivaatamine, mida viis läbi vene keele õpetaja J.Mihhailova. 

Igaaastane vene keele nädal toimub sel aastal 3.märtsist kuni 7.märtsini. Esmaspäeval vaatasid filmi „1814“ 8.-9. klassi õpilased ning teisipäeval filmi "Siberi habemeajaja" 10.-11. klass. 

Film "1814" esilinastus 2007 aastal ning on eelkõige noortefilm Aleksander Puškini noorusaastatest. Film räägib 15-aastase Puškini ja tema sõprade esimesest armastusest, esimesest duellist, esimesest joomingust, esimesest surmast, esimestest luuletustest. Aadlikoolis kus poisid õpivad tegutseb aga sarimõrtsukas ning kui poisid juhuslikult mõrvarist teada saavad, satuvad nad ise surmaohtu. 

"Siberi habemeajaja" on 1998 aasta film, mis oli välja tulles suurima kasumi teeninud Venemaa linateos. Film rääkis ameerika neiust Janest, kes Venemaale uut masinat "Siberi hebemeajajat" appi müüma läheb ning seal vene armeeohvitseri Tolstoysse armub. Jane hülgab oma karjääri, et mehega olla, kuid temasse on armunud ka Tolstoy rivaal ohvitser Radlov. Kui Tolstoy Jane ja Radlovi armusuhtest kuuleb ründab ta Randlovi ning mees arreteerib Tolstoy saates ta 7 aastaks Siberisse sunnitööle ning 5 aastaks isolatsiooni.

Kuna filmide vaatamiseks oli aega vaid umbes tunnike, jäid filmid aga lõpuni vaatamata.

Nii esmaspäevasel kui ka teisipäevasel filmivaatamisel oli vastukaja küll positiivne kuid samas olid põhikooliõpilased väga varmad juba lahkuma kui film tegelikult ise veel läbigi ei olnud. Gümnasistid seevastu läksid lausa endast välja kui saadi teada, et selleks korraks nende jaoks film läbi on ja tuleb tundi tagasi minna. Vene keele õpetaja Sirje Reilson rääkis, et vene keele päeva traditsioon on kestnud juba kaheksa aastat ja samuti pole ka filmivaatamine esmaskordne. Üks asi, mis alati olnud on, on laulukonkurss kuid vahepealsetel aastatel on olnud nii mininäidendeid kui ka sõna- ja luulekonkursse. Film ise valiti välja kolleegi Tatjana Tšernõši filmikogust ja osutus väljavalituks sellepärast, et harida õpilasi kuulsa vene poeedi Aleksandr Puškini varasest kujunemisteest






Reede, 28. veebruar 2014

Noorte teadmised Soomest said tulemuse


 Neljapäeval, 27.veebruaril said meie kooli 6.-9. klassi õpilased võtta osa soome keele päeva viktoriinist, kus teadmisi tuli näidata seoses Soomega. Korraldajad olid 11.H klassi õpilased Elis Kirt, Liisi Rästa, Kerttu Palm ja Berit Kivimets, kes mõtlesid välja küsimused. Auhinnad pani välja õpetaja Madean Altsoo ning viktoriini viisid läbi Henry-Laur Allik ja Liina Salonen.
[BeritK]

 Kuuenda tunni ajal koguneti aulasse. Iga klass oli moodustanud kolmeliikmelise võistkonna ning üheskoos vastati kahekümnele küsimusele. Pärast viktoriini tuli võistlejatel natukene oodata, et selgitada välja kolm esimest kohta. Esimese koha võitis 9A klass ning teist ja kolmandat kohta jäid jagama 7B ja 7C klass. Lasime teist ja kolmandat kohta jagavatel klassidel teha lisaülesande, et kuulutada välja teine koht, selleks pidid nad tantsima Soome rahvatantsu. Pärast hääletasid ülejäänud võistlejad nende poolt, kes kõige paremini tantsisid ning enim hääli kogusid 7C klassi poisid, kes said ka lõpliku teise koha. Auhindadeks olid Fazeri maiustused.

Auhindade üleandmine [BeritK]

Tundus, et viktoriiniga jäädi väga rahule ja ehk korraldatakse ka tulevikus veel selliseid üritusi.

Neljapäev, 27. veebruar 2014

Unistuste muutumine reaalsuseks

Paljud noored tänapäeval ei tea, mida teha peale gümnaasiumit edasi. Kas minna edasi õppima, tööle või hoopis välismaale? Need küsimused kimbutavad meid iga päevaga aina rohkem, aga aega ei ole palju ning oma valikud peame ise tegema ja loodetavasti on need õiged.
 Lilleküla gümnaasiumi 11.H klassi õpilane Matti, aga teadis juba väikese poisina, millega tema tegeleda tahaks ja hetkel pingutab ta kõvasti oma unistuse nimel...

Kuidas see kõik nii läks?

Matti kirg ajakirjanduse vastu sai alguse juba päris noores eas, kui suviti sõpradega taskuraha teeniti ajalehti müües ja muidugi luges ta neid ka ise. Matti ei pidanud end heaks müüaks, sest talle tundus see liiga ahistavana, kui minna inimeste juurde lehti pähe määrima - ta eelistas istuda pargi pingil ja oodata, et keegi tuleb ja ostab ise, see oli ka põhjus, miks sõbrad oma tööga varem valmis said ning ka Matti lehed maha müüa aitasid. Sealt sai algus ka koolilehe kirjutamine, peagi ka Prangli saare kohaliku ajalehe tegemine ja kaastööde aitamine suurtemates kanalites.
 Lilleküla gümnaasiumisse õppima asudes jäi Matti oma meediahuviga silma õpetajale, kes kutsus teda proovima Delfi uudisteportaali. Hetkel läheb nii nagu ikka - uudisterohkel päeval hästi, uudistevaesel mitte väga.

Uudiste eelistused 


Kõige rohkem meeldib Mattile kirjutada välisuudiseid. Huvi pakkuvamad teemad on näiteks erinevad ilmaolustikud maailmas, Põhja-Koreast tulenev, eestlastega seotud juhtumid ja aeg-ajalt ka mõni kurioosum. Aga põnevamaks on see, kui maailmas toimub midagi pöördelist ja olulist nagu praegu Ukrainas.
 Kõige olulisemaks ühe uudise juures on see, et ta oleks huvitav, siis ka inimene tahab ka seda lugeda. Ning inimene peaks saama teada midagi uut, mis paneks ta mõtlema või lihtsalt päeva rõõmsamaks teeb.
Matti enda ajalehe eelistused on Eesti Päevaleht ja Postimees, sest need aitavad enim Eestiga kursis püsida.

Tulevik

Oma tuleviku koha pealt on Matti päris kindel, kus ta ennast näha tahab. Kuid esmalt tuleb lõpetada keskkool ja siis ehk juurat õppima. Tal on kahju nendest inimestest, kes peavad töötama sellisel kohal, mis neile endile ei meeldi ja veel eriti, kui palk on väike ja ainult selleks, et ära elada. Ta tunneb, et tal on väga vedanud, et saab juba praegu tegeleda sellega, mis talle hirmsasti meeldib. 


Kolmapäev, 26. veebruar 2014

Palju õnne, Eesti!


21.veebruaril tähistas Lilleküla Gümnaasium Eesti Vabariigi 96. sünnipäeva viienda tunni ajal aulas, kus toimus aktus. Terve aktuse vältel valitses aulas haudvaikus, sest nauditi õpilaste ja õpetajate esinemisi. Ka sel aastal laulis meile koor ning lisaks ka 11.R klassi õpilased.
[Foto: Berit Kivimets]

 Vahvad põhikooli poisid jutustasid ühe loo ning oma tantsuoskusi näitasid nii õpilased, kui ka õpetajad. Kuuldavasti tegi õpetaja Mäesalu ja tema abikaasa etteaste kõigil südamed soojaks.
Ingrid ja Tarmo Mäesalu südamlik esitus [BeritK]

Slaidiesituselt näidati Eesti erinevate maakondade rahvariideid ning kõigi üllatuseks astusid lava ette meie kooliõpetajad samad rahvariided seljas.
[BeritK]

 Oma silmaga nägemine on ikka midagi muud, kui pildi pealt. Pärast aktust lahkusid õpilased koolist, kuid õpetajad jäid edasi head ja paremat sööma.

Ülejäänud pildigalerii asub SIIN

Neljapäev, 20. veebruar 2014

Lõbus võrgupeo laupäev koolis

Laupäeval, 15. veebruaril toimus meie koolis midagi esmakordset - mängu League of Legends'i võrgupidu. Alates kella 9'st hommikul võisid aulasse koguneda mitmed võistkonnad, et näidata, mida nad oskavad ja üleüldse osaleda toredal üritusel, võisteldes teiste tiimidega.
Üritus toimus tervelt 11 tundi, aga korraldajate sõnul läks kõik libedalt.
Kõik see sai võimalikuks tänu vaba aja korralduse õpilastele Aleksander Smirnov, Kristjan Leet, Magnus Muru, Raivo Toompere ja Kristjan Kaislale, koostöös õpilasfirmaga Squid Squad Tournaments. Tegime mitmeid intervjuusid, alates võidumeeskonnast lõpetades korraldajatega. Videod ja pildid saadaval allpool!





Pildid: Võrgupidu

Kiidusõnad korraldajatele ja loodame, et tuleb ka tulevikus sarnaseid üritusi!


Pühapäev, 16. veebruar 2014

Koolimaja täis südameid


 ,,Sõber kuuleb minu südame laulu ja laulab seda mulle, kui ma ise unustama kipun.'' - Albert Schweitzer.
 Reedel, 14. veebruaril oli Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis kohata armastust, naeru ja pilke täis hoolivust ning rõõmu.
Sõbrapäev on meie koolis iga aastaga aina populaarsemaks saanud.  Jagatakse oma sõpradega maiustusi, kingitusi ning üheskoos jäädvustatakse ennast pildile südamete taustal. Ka tänavu viidi sõbraposti kirju, telliti oma sõpradele suudluse põsele või kalli ning need, kes soovisid omale armastuse leida pidid võtma südame, mille peal oli number ja otsima üles sama numbriga inimese. 

[Foto: Ken-GertP]

Tegime intervjuu paari õpilasega, et teada saada nende sõbrapäeva arusaamast.

Mida arvad sõbrapäevast?'
Cärol Pärtel,,Tavaline päev. Head sõbrad on alati olemas ja iga päev saab neile oma hoolivust näidata, kuid armas on sellel päeval kinke teha ja neid saada.''
Anita Kimber,,Ma arvan, et see on suure tähendusega, kui saad veeta selle päeva kellegi erilisega, aga muidugi lihtsalt mõnusa atmosfääriga päev ja alati on armas vaadata, kuidas sõbrad kinkidele reageerivad.''
Triin Indlo,,Minu arust on see tavaline reedene päev.''

Kuidas veedad sõbrapäeva?
Cärol,,Peale kooli veedan aega sõbraga ja hiljem saan oma parima sõbrannaga kokku.''
Anita,,Olen koolis ja lähen sõbrannadega sööma.''
Triin,,Koolis veedan seda muside/kallide jagamisega ning hiljem lähen suusatama oma hea sõbraga.''

Mida kinkisid sõbrale/kallimale?
Cärol,,Leppisime kokku, et ei tee üksteisele kingitusi.''
Anita,,Sõpradele ja sõbrannadele kinkisin erinevaid šokolaade ja kommikarpe.''
Triin,,Sõpradele kinkisin küpsiseid ja kallisid.''

Mis värvi on armastus?
Cärol,,Ütleks roosa, aga armastusel pole värvi vaid lihtsalt tunne.''
Anita,,Ma arvan, et see on vikerkaare värvi ning igal värvil on oma tähendus.''
Triin,,Armastus ei ole kunagi sama värvi vaid erinev.''


Muside "ohver" [Ken-GertP]

Vaata veel pilte GALERIIST 
 Ka sel aastal ei jäänud 1-4 klasside seas kõige sõbralikuma tüdruku ja poisi diplom andmata. Esimesel vahetunnil koguneti aulasse ning kuulutati välja klassi poolt valitud kõige sõbralikum tüdruk ja poiss. Üksteisele elati kaasa aplodeerides ja hõisates. Oli ka selliseid õpilasi, kes said juba mitmendat aastat järjest diplomi vääriliseks. Pärast kogunesid kõige sõbralikumad õpilased kokku ning tehti ühispilt.

[BeritK]
                                                   
Vahvate laste ühispilt [BeritK]

KLIKI!

Esmaspäev, 10. veebruar 2014

Hiiumaalt seiklejate orienteerumine


Neljapäeval, 6. veebruaril külastasid meie kooli Käina Gümnaasiumi õpetajad, kes soovisid tutvuda Ipadide kasutamisega tundides ja ka igapäevaelus. Õpetajatele oli tehtud väike töötuba, kus õpiti tegema stop-motion animatsioone, teste ja helifaile. Lõpetuseks näidati külalistele, kuidas teha QR koodidega mängu õpilastele. Selle mängu mängisid nad ka võistkondades praktiliselt läbi. Võitjat ei selgitatud välja, sest auhinnaks oli kõigile rõõm tegutsemisest.


Uurivad külalised [BeritK]


[BeritK]
Veel pilte

Kuum. Talv. Su

Olümpiamängud ei jäänud pidamata ka Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis. Meie 11.R klassi õpilased Sandra Roosme, Marek Siinvert ja Silver Sõrmus korraldasid seoses oma valikainega midagi teistsugust. Palusime Sandrat, et ta räägiks natukene lähemalt, miks ja kust kohast tuli mõte viia läbi selline üritus.
Sandra: ,,Kuna valisime valikaineks vaba aja korralduse ning olime kohustatud korraldama koolis ürituse, mille tohtisime ise välja mõelda. Koos Mareki ja Silveriga mõtlesime, et võiks olla midagi teistsugust. Selliseid üritusi nagu kooli diskod on juba olnud ja samuti peab nendesse rohkem panustama ja investeerima. Tihti peale paljud õpilased ei tule sellistele ''pärast kooli" üritustele kohalegi, kuna kõigil on omad tegemised, seega arvasime, et üritus võiks kindlasti toimuda kooli ajal."
Algselt valiti ürituse teema. Teemaks osutus ilma pikema mõtlemiseta sport, kuna spordi üritused lähevad alati läbi. Pandi pead kokku ning jõuti otsusele, et võiks olla tore nädalane üritus, kus igal päeval toimuks midagi. Üritus seisnes selles, et esmaspäevast(03.02) kuni reedeni(07.02) iga päev neljanda vahetunni ajal toimub gümnaasiumiõpilaste vahel võistlus. Esmaspäeval toimus toolikeerutamisvõistlus, mille võitis Martin Aru. Teisipäeval toimus võidu mahakirjutamine ja kolmapäeval toimus naisekandmisvõistlus, mille võitsid Madis Kask ja Brigitta Uibo. Neljapäeval toimus meie põhisündmus - sööklasse jooks, millele tuli kaasa elama väga palju koolirahvast. Võitjaks osutus Oscar Leemets. Reedel toimus kummikuviskamine ning esimese koha sai jällegi Oscar.
,,Kokkuvõtteks ütleks nii palju, et jäime üritusega väga rahule. Muutsime koolielu põnevamaks ja loodame, et ka teised jäid meie korraldusega rahule. Vaba aja korraldus on tore valikaine mida soovitan ka teistel valida. See on väga lõbus, kuid nõuab ka suurt vastutuse võtmist ning kohusetunnet," rääkis Sandra.

Kummikuviskamine [BeritK]

Võitjad [BeritK]

Kolmapäev, 29. jaanuar 2014

Eesti Sukeldujate Klubi Lillekülas

Foto: Kennet Starkopf

Loodusteaduste ainenädala raames käis teisipäeval (28. jaanuaril) meie koolis Eesti Sukeldujate Klubi.

Eesti Sukeldujate Klubi sukeldumisinstruktorid rääkisid neljandate ja viiendate klasside õpilastega Eesti veealusest maailmast ning erinevates maailmameredes sukeldumisest. Lastele tutvustati sukeldumist ning näidati ka paari videot sukeldumise kohta. Peamisteks teemadeks olid: erinevad mereloomad, sukeldumine Eestis- ja maailmameredes, veereostus.

Foto: Kennet Starkopf

Uurimistöö teemade valikud tehtud

Esmaspäeval(27.jaanuar) kell 21:00 valisid 11.klassi õpilased ära teemad, mille alusel koostada uurimistöö.
Uurimistöö edukas sooritamine on eeldus gümnaasiumi lõpetamiseks st kohustuslik kõigile õpilastele. Uurimistöö teemad olid ette antud õpetajate poolt ning nende hulgast pidi õpilane valima endale sobiva teema. Teemadega said õpilased tutvuda põhjalikult enne valiku tegemist. Soovitatav oli kirjutada üles teemadest valim ning otsida kas soovitud teemade kohta on piisavalt materjali ning kirjandust. Teemade valimine toimus arvutipõhiselt, ning kui üks õpilane oli valinud teema siis seda enam teine õpilane valida ei saanud. 11h klassis läbi viidud küsitluse põhjal 12-st õpilasest 5 jäid oma teemaga rahule saades algselt plaanitud valiku, 4 õpilast said teema koostatud top 5'st ning 3 õpilast pidid viimasel hetkel uued otsused tegema sest plaanitud teemad olid võetud.
Hiljemalt 31. jaanuariks peab olema valitud uurimistöö teema ning teema kooskõlastatud juhendajaga. Esimene kollokvium toimub 10.-14. veebruar, kus õpilane esitab kaasõpilastele ja komisjonile uurimistöö kava.



Laupäev, 25. jaanuar 2014

Gümnaasiumi õpilased said tunnistused

Foto: Kristin Aru

Reedel (24. jaanuaril) said paremad gümnaasiumiõpilased aulas tunnistused.

Tunnistuste jagamisel mängis kooli bänd. Gümnaasiumi paremad õpilased kutsuti aula ette ning aplausi saatel said nad tunnistused. Õpilasi kätles koolidirektor Jaan Paas, kes pidas peale tunnistuste jagamist kõne.

Koolibänd [KristinA]

Reede, 24. jaanuar 2014

Politsei õpetas lapsi

Foto: Kerli Piibe

Esmaspäeval (22. jaanuaril) käis Politsei- ja Piirivalveamet rääkimas meie kooli kaheksandate klassidega. 

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna politseijaoskonna noorsoopolitseinikud külastasid meie kooli, et selgitada kaheksandate klasside õpilastele, miks peaks erinevatest mõnuainetest hoiduma ning, milliseid karistusi võib nende omamise või tarvitamise eest saada. Peamisteks teemadeks olid: alkohol, tubakas, narkootikumid, koolikiusamine.