Põhikooli õpilased said tunnistused kätte

Reedel (17. jaanuaril) said paremad põhikooliõpilased aulas kätte tunnistused.

Tunnistuste ja kiituskirjade jagamisel laulis koor ning mängiti erinevaid pille (flööt ja klaver-toim.). Parimad õpilased kutsuti aula ette ning neile anti käepigistuse saatel tunnistus/kiituskiri.

Aulas katsusid jõudu meie oma robotid

Teisipäeval(14.jaanuaril) toimus aulas 11.L klassil robootika kaitsmine.Õpilased tutvustasid ja esitlesid enda tehtud sumoroboteid.Väikesed probleemid mis tekkisid programmidega said kiiresti lahendatud.

Kuidas tõmbasid aastale joone alla vahetusõpilased

Kaks meie kooli vahetusõpilast-Teele Rannu(Mehhiko-Juchitán) ja Annegret Ventsel(USA-Wisconsin) jagavad muljeid aastavahetusest ja jõulukommetest välismaal.

Teele veetis jõulud perega ookeani ääres.Tema kodulinnast Juchitanist on 4 tunni tee Huatulcosse, mis on populaarne turistilinn. 24.detsembril oli õhtusöögiks rannas kombekohane BBQ liha ja külmad salatid. Kohustuslik on jõuludele ka pinata-papist tehtud nukk, mis on seest täidetud maiustustega.Lapsed peavad maiustuste kättesaamiseks seda laulu saatel pesapallikurikaga lööma kuni pinata on katki ja kommid välja kukuvad.Kui Eestis peetakse jõule enamasti vaikselt pereringis, siis seal on hoopis teisiti-tants,möll ja suured peod mis kestavad hommikuni.Juchitanis kantakse sellistel pidudel rahvariideid.Teele räägib,et kuuma päikese käes ei tekkinud jõulutunnet, kuigi ei puudunud jõulukaunistused ja muusika.

"vanakesed"

Aastavahetust tähistatakse aga vaiksemalt, kutsutakse koju sõpru-tuttavaid ja veedetakse koos aega. Päeval pannakse maja ette istuma rakettidega  täidetud  riietest tehtud nukk "vanake ", mis südaööl süüdatakse ja millega jäetakse hüvasti kogu eelneva aasta halvaga.
Peale seda kallistatakse,soovitakse head uut aastat ja peetakse kõnesid.Lisaks on traditsiooniks süüa aastavahetusel 12 viinamarja-iga viinamarjaga saab soovida ühe soovi, mis siis järgneval aastal täituma peaks.

Foto:erakogu
Teele paremal

Annegret tõdeb, et tegelikult USA jõulud väga ei erinegi Eesti omast.Ainukeseks suureks erinevuseks on see,et enamus ameeriklased on usklikud.Võrreldes Eestiga on majad nii seest kui väljast suursuguselt ehitud.Jõuluhommikul ärgates avatakse kohe kingitused.Seejärel lähevad inimesed kirikusse ja peale seda süüakse õhtusööki kogu perega.Kombed on teistsugused, sealhulgas söögipalve lugemine.Jõulude ajal oli laual palju liha ja ameerika päraseid toite.Annegret üllatas oma pere ka ''Kräsupea'' koogiga, millest olid kõik vaimustuses.Talvel on Wisconsinis -32 kraadi külma ja väga palju lund, võib-olla isegi üks külmemaid osariike üldse Ameerikas, räägib Annegret.
Vana aasta õhtul käiakse baarides ja juuakse palju shampust.Aastavahetusel uhkem ilutulestik on kombeks ainult suurtemates osariikides.Tavaliselt vaadatakse telekast kuidas suuremates osariikides ilutulestikku lastakse ja kuidas Hollywoodi staarid kõnesid peavad.Alati kui aasta vahetub soovitakse kombekohaselt poistele esimesena head uut aastat.Annegretile jäi rahule külmade jõulude ja lumerohke aastavahetusega.Ei puudunud jõulutunne.

Foto:erakogu
Annegret vasakult kolmas

Siin me oleme

Kohtumine Madis Jürgeniga

Kolmapäeval (15.jaanuaril) käis koolis ajakirjanik Eesti Ekspressist-Madis Jürgen, kelle eesmärgiks oli tutvustada gümnasistidele ajakirjanduslikke eksperimente.Ta rääkis lähemalt enda läbitud osaluseksperimentidest ning kuidas ta nendeni jõudis.

Madis Jürgen, kes on tuntud oma osaluseksperimentide poolest tõdes, et tema töös on lisaks plussidele ka miinuseid. Töö plussiks ja miinuseks osutus sama asi- avalik töö. Avalikkusega kaasneb kritiseerimine ja eraelust huvitumine.Positiivse küljena on sinu ideed kõigile näha ja kuulda ning sellega saab ka midagi paremaks muuta.

Ajakirjanik leiab, et parim aeg töötamiseks on hommikul 5-6 ajal,sest päeval tähelepanu hajub.Just päevasel ajal on hea aeg informatsiooni koguda.Ning parim aeg on töötamiseks on rahulik nädalavahetus. Ametiga on rahul just seetõttu, et kohtub erinevate ja paljude huvitavate inimestega.Kui Jürgen märkas, et ajakirjanduse roll on muutunud koha kätte näitajaks, nüpeldajaks,otsustas ta õppida parkide ja aedade kujundust.Kuid hiljem pöördus siiski tagasi ajakirjandusse.

Foto: Kerli Piibe

Te olete Eesti Ekspressis töödanud aastast 1996 ajakirjanikuna-kuidas see aeg teile tundub ning millised on olnud eredamad hetked või naljakamad juhtumid ?

Tegelikult 1991’st aastast.Minu esimene tööpäev Eesti Ekspressis oli siis kui Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.August 1991, see aeg tundub jube pikk, aga õnneks  töö ise on väga vaheldusrikas. Põnevamad hetked ongi olnud osaluseksperimendid,seal hulgas näiteks- kuidas ma relvi üle piiri vedasin,kaks nädalat pensionil olin ja päeva ratastooliga vanalinnas veetsin.

Mis on olnud positiivset osaluseksperimentide juures?

Seda on kõike põnev teha.See iseenesest paneb sul juba südame kõvemini põksuma, kui sa võtad endale ülesande mis on teistmoodi kui tavaliselt.Kasvõi see sama relvade üle vedamine või Clintoni naisega tantsimine.Proovisin ka nädal õppida 9ndas klassis samamoodi nagu teised lapsed..kohutavalt keeruline. Pead olema natuke ka näitleja, et osata teeselda kedagi teist.Eksperimendid pakuvad pinget.

Rääkige veidi oma lapsepõlvest!

Olen paksust metsast pärit maakas, käinud pisikestes koolides.Tallinnasse tulin alles keskkooli-Reaalkooli.Kooli ajal hakkasin käima pühapäeviti vahvas Tallinna vanalinnas ‘’Kodulinnas’’ asju restaureerimas.

Mida soovitate meediat õppivatele noortele kes tulevikus plaanivad sarnast ametit?

Peate jälgima ajakirjandust ja olema kursis sellega mis toimub.Pead olema uudishimulik ning samas kui tunned, et mingi asi on jama siis tahtma seda asja paremaks muuta.Selleks, et midagi muuta pead olema veendunud,et sinu sõnum üldsusele kohale jõuab ja selleks tuleb hästi kirjutada.Selleks, et hästi kirjutada peab lugema palju head kirjandust, kust ei puudu reportaažlik element ja dialoog.Kirjandust, kus autor suudab luua lugejale silme ette pildi ja panna fantaasia jooksma. Ei maksa arvata, et tänapäeval on inimestel nii palju aega, et nad viitsivad lugeda igavat asja. Lugemine on oluline, kuigi koolis on ka palju muid asju teha.

Mida ootate vastalanud aastalt?

Ma ootan, et ikka tuleks häid mõtteid ja, et oleks palju energiat suuta säilitada enese suhtes kriitikameel, sest see on ka väga oluline.Lihvida,töötada ja mässata oma loo kallal ning kirjutada seda lõputult ümber nii kaua kuni see hea on.Asjad peavad olema viimase peal hästi tehtud.

Foto: Kerli Piibe

Vikerraadio lastesaade Lillekülas

Foto: Kerli Piibe

9. jaanuaril kell 11:00 toimus 0-korrusel meediaruumis raadiosalvestus, kus kuus meie kooli 1.b ja 2.b klassi õpilast arutelusid mere teemadel Vikerraadio lastesaate “Laste lood“ toimetaja Kadri Tiiseliga. 

Küsisime mõned täpsustavad küsimused ka Kadri Tiiselilt endalt.

 Mille jaoks see salvestus tehti?
Keskkonna ministeerium teeb ühte näitust Soome lahest ja sinna juurde tuleb helimoodul, kus taheti laste arvamusi merest ja seda me käisime siin salvestamas.

Miks Te just meie kooli lapsed valisite?
Sellepärast, et ma olen siin mitmeid kordi käinud, ja siin on toredad lapsed olnud (selle projekti jaoks kasutatakse ainult meie kooli lapsi -toim).

Kas Te olete varem ka sarnaseid projekte teinud? 
Ma teen muidu Vikerraadios lastesaateid ja seal on meil varasemalt olnud saade, kus me räägime lastega erinevatel teemadel.

Millised on need teemad olnud?
Sel aastal seda saadet pole, kuid varasematel aastatel on olnud teemadeks: sõprus, huvialad, loodus, maailm, peresuhted - kõik, mis laste elu puudutab. Seda näitust eksponeeritakse erinevates kohtades, et hakkab reisima, läheb ka teistesse maadesse, tahavad tõlkida seda lasteteksti või teevad teiste riikide lastega nt Venemaal ja Soomes (mitme riigi koostööprojekt -toim). Näitus reisib ringi.

Gümnaasiumi võrkpallivõistlused

Pilt: Iris Kruuse

2013.aasta viimasel koolipäevaltoimus Lilleküla gümnaasiumis tundide asemel võrkpalliturniir, mis on kujunenud kooli igaaastaseks traditsiooniks. Võistluse panid kinni 10.L klassi õpilased. 

Sel aastal võttis võistlusest osa 8 klassi, iga võistkond hõlmas kolme poissi ning tüdrukut.Mängudele elati väga meeleolukalt kaasa ning saalkajas pasunatest ning trummipõrinast.

Peale nelja tundi mängimist, saadi teada ka kolm esikohta, milleks osutusid see aasta:
1. 10.L (14 punkti)
2. 12.B (12 punkti)
3. 10.R (10 punkti)

Ülejäänud galeriid võid näha SIIT