Esmaspäev, 4. november 2013

Heade mõtete laekasse piilumine



Kaunite Kunstide Nädala raames väisas taas meie kooli endine õpilane Alo Unt. Ta on värske luuletaja ning andis hiljuti välja ka oma esimese luulekogu, mille nimi on „Väike Värsivihik“. Raamatut on kirjeldatud kui „heade mõtete kasti“ ning selle eesmärgiks ongi häid ja huvitavaid mõtteid inimestega jagada. Luule ettekandmise vahele oli tal pakkuda ka instrumentaalpala klaveril. Kuid see polnud kõik. Lisaks oli Alol mõned luuletused viisistatud ning ta kandis need kitarrisaatel ette. Esinemise lõpus võisid huvitundjad raamatuga tutvuda ning selle ka endale soetada.

[Foto: ImrePeeterP]
[Foto: ImrePeeterP]


































Alustuseks tahaks küsida, et kui internetist teie kohta otsida, siis leiab sellise nime nagu Alo Kaare. See aga erineb sellest nimest, millega te täna end esitlete. Kumb siis teie pärisnimi on?
Alo Unt ongi tegelikult pärisnimi. Sellel on tegelikult üks perekondlik põhjus. Vanemad on juba nii kaua lahus olnud ja see muutus nagu tekkis tegelikult pigem sellest looduse teemast, mis mind on inspireerinud luuletuste kirjutamisel ja Unt tundus õige valik olevat just selle ürgse hõngu poolest. Ja siis ma valisingi selle.

Kui te väidate, et ei saa oma tekste tüüpiliseks luuleks nimetada, siis mis on selle põhjuseks? Mis nad eriliseks teeb?
Ma ei oska nüüd öelda kas just eriliseks, aga minu jaoks teeb kindlasti eriliseks see, et kirjutan neid väga spontaanselt, nagu ma rääkisin. Suhteliselt vähe lähenen sellele asjale teadlikult. Nagu paljud kunstid, lihtsalt tuleb tunne – kirjutad. Ja riimi on mul väga raske jälgida, sest ma praktiliselt ei teegi seda. Ma ei jälgi ühtegi reeglit. Sellepärast ta ongi selline.

Millises meeleolus need valdavalt on?
Selles raamatus nad kõiguvad. Tegelikult on nad kokku pandud niimoodi, et algus hakkab natukene nagu melanhoolsemalt, kurvemalt, kuid siis suundub see positiivsuse poole. Meeletu otsimiskirg leida positiivsemat nooti. Enamjaolt need tekivad sellises tõsises ja melanhoolses meeleolus.

Kas teil käivad kuidagi need instrumentaalpalad ja luuletused käsikäes? Kui üks tuleb, siis inspireerib see ka teist?
Pigem on see, et mul on väga suur vajadus neid esitleda ja ma olen pidanud neid esitlema kohtades, kus lihtsalt on vaja läinud muusikat ja mul on olnud ülesanne siis viisistada neid asju ja ühel hetkel ma olen siis leidnud selle viisi sinna taha. Pigem need muusikapalad omakorda inspireerivad luuletusi ja kogu seda asja, mitte vastupidi.

Kas leiba teenite siis ka ainult oma loomega?
Ei leiba kahjuks ei teeni sellega, et põhiliselt ikkagi on teine töö – palgatöö.

Huvilised värvivihikuga tutvust tegemas.
[Foto: ImrePeeterP]
Iga päev on pühapäev...?
 [Foto: ImrePeeterP]

Soovime Alole palju edu ja inspiratsiooni, et veel paljud luuletused kirja saaks!
                                                           

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar